Kliimamuutused võivad elektriliinid ajada maa alla

Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.

Eesti inimesed usuvad teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes selgelt kõige vähem, et kliimamuutused on päris ja tagajärjed tõsised.

Bigbanki kestlikkusaruandest selgub, et neil on sel aastal ees mitu suurt tegevust, näiteks mõjuala 3 hindamine ja kestlike rahastamise sihtide seadmine.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles Taanis toimuval ELi keskkonnanõukogu mitteametlikul kohtumisel, et Eesti saab toetada ELi 2040. aasta kliimaeesmärke, kui selleks on olemas uued tehnoloogiad, vajalik rahastus ning paindlikkus eesmärkide täitmisel.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.