Raadiohitid: kõne teolt tabatud petiselt ja Kristjan Piilmanni päritud äride tulevik

Intervjuus kõlab lõik Tallinna elanikule Argo Nõmmikule tehtud petukõnest ja meetoditest, kuidas pettur vahele võeti.

Sarnaselt mõni nädal tagasi Äripäeva raadios jagatud Äripäeva Läti projekti juhi Andrus Vaheri looga helistati ka Nõmmikule väidetavalt Elektrilevist sooviga vahetada elektriarvesti.

Kiire jutt kõlas Nõmmiku sõnul esialgu veenvalt ning toimus väga sarnaselt tavalise müügikõnega. Hetkest, mil arvesti vahetuseks paluti kinnituseks sisestada Mobiil-ID või Smart-ID kood, tundus asi kahtlane ning Nõmmik hakkas kõnet salvestama. Nõmmikut intervjueeris Lauri Leet.

Perekonna investeerimisfirmat P&E Capital juhtiv Kristjan Piilmann tunnistab, et isa Priit ei pannud kirja pärandiga seotud ootusi, kuid on veendunud, et pere peab jätkama valdkondades, kus nad seni on tegutsenud. “Ma arvan, et see oli tema jaoks oluline.”

Kristjan Piilmann jagab saates “Tippkohtumine”, et teadlikult teda selleks hetkeks, kui vara ja ärid on tema vastutada, ette ei valmistatud. Nagu pereäri puhul ikka, said ühised väärtused ja mõtted kokku õhtusöögilauas. Äriga liitumine käis sujuvalt ja aegamööda.

Saates räägime sellest, millised on viimased arengud ettevõtetes, mille omanikeringi Kristjan Piilmann kuulub. Räägime ka tema karjäärist ja Inglismaal investeerimispankurina saadud suurimatest õppetundidest. Ta jagab, milline on tema suhe rahaga, milliseid isa põhimõtteid ta äris järgib ja mis on praegu Eesti suurimad valukohad. Saadet juhib Mai Kroonmäe.

Kristjani isa Priit Piilmann lahkus meie seast 2022. aastal ‒ ta oli VKG üks asutajatest, Eesti üks mõjukamaid ettevõtjaid.

Aktiivseks muutunud Balti võlakirjaturul otseselt buumi ei ole, suure osa pakkumistest moodustavad pigem kõrgema riskiga võlakirjad, tõdes investeerimisettevõtte Avaron investeeringud juht ja analüütik Rain Leesi saates "Investor Toomase tund".

Viimastel aastatel on Balti võlakirjaturg oluliselt aktiveerunud nii emitentide kui investorite poolelt. Enamik pakkumisi märgitakse mitu korda üle. Samas kostab üha sagedamini hoiatusi, et riskid on märgatavalt kasvanud, eriti seoses kinnisvaraarendajate tulekuga turule.

Milliseid võlakirju valida, millised tingimused ja tagatised võiksid investorit tegelikult kaitsta ning millised rahvusvahelised trendid võivad mõjutada Eesti turgu – sellest kõigest kuuleb saatest. Saadet juhib Dmitri Fefilov.

Autorendiäri Mobire müünud Andrus Valma hindab saavutust suurena, võrreldes seda spordist tuntud olümpiavõiduga.

Andrus Valma ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et ettevõtjana näeb tema asjadel algust ja lõppu. Mobire ehitas ta samuti mõttega see ühel hetkel turul edasi müüa. Samuti tunnistas ta, et ei plaaninud Mobiret jätta pereliikmetele, kuna see on kapitalimahukas äri ja keeruline olnuks ise edasi kasvada.

Valma rääkis veel lähemalt, kui suur on ettevõtte müügimeeskond ja kuidas on autoturg praeguseks muutunud. Andrus Valmat intervjueeris Meelis Mandel.

Maksu- ja tolliameti tulumaksu osakonna juhtivspetsialisti Aune Marjapuu sõnul avastab maksuamet järjest enam üüritulude varjamist, kuna riskide hindamisel süvenetakse senisest rohkem erinevatesse andmetesse.

Marjapuu sõnul võib üks sihilikult üüritulu varjav inimene eraldi küll arvata, et tema kindlasti ameti uurimise alla ei satu, aga kindel ta selles kuidagi olla ei saa.

Maksuamet saadab riskide hindamise tulemusel üüritulu deklareerimata jätmise kahtluse tõttu aastas välja üle 60 000 meeldetuletuse eraisikutele ning mõne aja möödudes teadet vajaduse korral ka kordab. Marjapuu räägib hommikuprogrammi intervjuus, et suur hulk korterite väljaüürijatest ühe või kahe teate peale oma esitatud maksudeklaratsiooni ka parandab ja sinna vajaliku tulu lisab.

Siiski ei tee seda kõik: amet hindab, et 1200 isikut jätab üüritulu kõigele vaatamata deklareerimata. Sääraste juhtumitega tegelemiseks alustab amet maksumenetlust, mille käigus küsib amet andmeid ka kolmandatelt isikutelt.