VKG loobub plastijäätmete tehase rajamisest

Eesti plastijäätmete ringlussevõtu võimekus on alakasutatud, samal ajal kui tööstus toob ringlussevõtuks vajaliku toorme sisse välismaalt ja riik maksab Euroopa Liidule miljoneid plastimaksu. Keskkonnaagentuuri värske analüüs juhib tähelepanu vajadusele kasvatada kodumaist jäätmevoogu ja parandada sortimissüsteemi, et ringmajanduse potentsiaal Eesti tööstuses saaks realiseeruda.

Kuigi investeeringud tööstusvaldkonda on langenud ja firmajuhid ennustavad investeeringute jätkuvat vähenemist, on Eestisse kerkimas ligi paarkümmend uut tehast. Usinaim tootmispindade laiendaja on metallitööstus.

Ühe jalaga hauas Eesti põlevkivitööstus otsib usinalt alternatiive, millest üks on prügi. Nimelt valmistuvad põlevkivitööstused suurteks investeeringuteks, et plastjäätmeid töödelda.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.