Riigikohus: metsaomanik ei saa linnurahu pärast riigilt hüvitist nõuda

Eesti metsandusturul on viimastel kuudel toimunud märkimisväärseid muutusi – metsamaaga tehtavate tehingute arv on kasvanud, kusjuures metsaomanikud eelistavad pigem kinnistu müüki kui raieõiguse müüki.

Pelletiäriga tuntuks saanud suurärimeeste Raul Kirjaneni ja Anders Andersoni metsaäri teenis 20 miljonit eurot kasumit, mis tuli suuresti metsa väärtuse kasvust.

Erametsaliidu tegevjuhi Kristel Järve sõnul on metsanduses süvenemas konflikt, mille keskmes ei ole vastasseis looduskaitse ja metsamajanduse vahel, vaid ebakindlus, mille on tekitanud riigi senine valitsemispraktika.

Saates “Mets ja majandus” räägime seekord erametsaomanike probleemidest ning uurime, kui palju maksab looduskaitse.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.