Eesti firma sattus Vene sõjatööstuse varustajate sekka. “Me pole kindlasti teeninud ühegi Vene partneri pealt”

Täiemahulise sõja algusest Ukrainas möödub kohe neli aastat. Sestap on paslik meelde tuletada, et kui räägime sõjaväsimusest kantud juttu, siis levitame sellega Kremli narratiivi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kui Eesti veerand sajandit tagasi Euroopa Liitu astus, levitati ühiskonnas mitmesuguseid hirme ja müüte, millest osa olid naljakadki, nagu jutud reguleeritud banaanikõverusest. Praeguste liituda soovijate vastu kasutatakse aga juba süsteemset infosõda.

Välisluureameti juht Kaupo Rosin rõhutas aastaraporti esitlusel, et realiseerunud on prognoos, mille järgi muutub olukord Vene majanduses aina raskemaks.

Välisluureameti aastaraporti selgitusel toodab Kreml toidujulgeoleku tagamise kattevarjus lämmastikust mitte väetisi, vaid lõhkeainet.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.