Kriitikud süüdistavad Eleringi topeltmängus. “See on ebaseaduslik riigiabi”

Osa Eesti ettevõtteid on elektrikatkestuse võimalusega arvestanud juba ammu ja ennast selle vastu ka kindlustanud, teised alles kaaluvad lahendusi.

Elering otsib suurematesse keskustesse hankega jaamu, et tuua turule rohkem pakkumist. Jaamad võiksid paralleelselt tagada kohapeal elektritootmise taastamise, kui võrgus peaks pinge kaduma.

Tulevast aastast hakkab kõikidele elektritarbijatele ja -tootjatele kehtima uus tasu, mille suurus on 3,73 eurot megavatt-tunni kohta, teatas võrguettevõte Elering.

Kui Eestisse rajatakse tuumaelektrijaam, tuleb enne seda liituda rahvusvaheline kindlustusega, mille kindlustuskaitse oleks ligikaudu 350 miljonit eurot, ning lisaks hakkab riik arendajalt koguma jaama ja selle jäätmete käigust kõrvaldamise tasu.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.