Parim tarneahelajuht töötab Eestis vaid kaks aastat ja kohalikku keelt ei räägi

Eesti jaoks ei ole tarneahelate muutumine abstraktne globaalne trend, vaid otsene konkurentsivõime küsimus, kirjutavad geograafiatudengid Karoliina Maria Birk, Annabel Metsalu ja Roosmarii Räim.

Puidutööstusettevõtte Barrus juht Martti Kork kirjeldab Äripäeva raadiole antud intervjuus, kuidas tehisintellekti abiga vormitakse sadade miljonite ühikuteni ulatuvatest andmehulkadest mõistlikke otsuseid.

Kütuseäri on mahuäri ja selles võidavad need, kes suudavad oma tarneahelat juhtida ja turu arenguid prognoosida kõige efektiivsemalt ning optimeeritumalt, ütles transiidi- ja majandusekspert Raivo Vare sisuturundussaates "Energiakool".

Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks mai lõpus toimunud Pärnu tarneahelakonverentsi lõpuvestlust, kus tippjuhid arutlevad, kuidas on tarneahela roll tööstusettevõtete jaoks muutunud.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.