Teadustöö tasus on Euroopas suured käärid: Eesti doktorant teenib pea kolm korda vähem kui Taanis

Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?

Viimase viie aasta suurim ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EIS) toetus ulatub üle 29 miljoni euro ning kõige usinam ettevõte on selle ajaga saanud tuge 23 korral. Toetused tõukavad enim tagant teadusmahukaid ärisid, kes muidu kasvaksid palju aeglasemalt.

Jah, tõesti on kuupalgaks üks euro. Aga ainult Excelis. Statistika jumalikus tabelis teenibki suvekohviku töötaja vaid ühe euro kuus ja pädev koolitaja vaevalt 70 eurot. Siiski, enne meeleavalduse korraldamist või tööinspektsioonile kaebamist tasub kontrollida, mis kala on.

Eesti parimate palgamaksjate esisada on tugevalt info ja side valdkonna poole kaldu, aga sinna mahub ettevõtteid laialt skaalalt alates tervishoiust, finantsvaldkonnast ja kaubandusest kuni energeetika, logistika ja tööturuteenusteni.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.