- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,24%7 712,17
- DOW 30−0,04%53 550,68
- Nasdaq −0,44%26 424,24
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,24%7 712,17
- DOW 30−0,04%53 550,68
- Nasdaq −0,44%26 424,24
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Talsingi tunnel Euroopa ja Aasia ühenduslüliks
Globaalsed arengud kaubateede muutumisel on niisiis toetamas ka meie oma projekte – Tallinna-Helsingi tunnelit ning nüüdisaegset raudteeühendust muu Euroopaga, kirjutab eurosaadik Urmas Paet (Reformierakond) oma blogis.
Tallinna-Helsingi tunneli idee on saanud ettevaatlikku tähelepanu ja prognoositud on esialgset valmimisaegagi. 102 kilomeetri pikkuse tunneli põhjenduseks on seni märgitud Tallinna-Helsingi kaksiklinna teket, inimeste ja kaupade liikumisvõimaluste parandamist Eesti ja Soome vahel ning koosmõjus Rail Balticu raudteega kaugemalegi.
See kõik on õige, kuid seniste arutelude puhul on jäänud tagaplaanile tõsiasi, et Tallinna-Helsingi tunnelil pole ainult piirkondlik ega isegi üle-euroopaline tähtsus, vaid asjaolude kokkulangemisel on sellest tunnelist saamas oluline lüli globaalsete ühenduste mõõtmes.
Nimelt on kliimamuutuste ja Arktika jää sulamise tõttu praeguseks lahti ja laevatatav ühendustee Vaiksest ookeanist Euroopasse mööda Põhja-Jäämerd, mis veel mõni aeg tagasi oli jää tõttu võimatu. Nii on tekkimas Aasiast Põhja-Euroopasse ning vastupidi uus laeva- ja kaubatee. See on kuni 40% lühem ning seega kiirem kui senine peamine suund lõunamerede kaudu. Ka pole sel marsruudil veel näiteks piraatluse probleemi.
Lähim võimalik koht selle laevatee Euroopa-poolses otsas olevaks suursadamaks on Põhja-Norras, näiteks Kirkenesipiirkonnas, kus selle rajamise analüüsimine on hoo sisse saanud. Sealt on edasine lüli Põhja-Norra ja Helsingi vaheline loodav raudteeühendus ning edasi Tallinna-Helsingi tunnel ning Rail Balticu raudtee Kesk-Euroopasse ning sealt edasi Lääne-Euroopasse.
Seega on Eestil ja Soomel ning Tallinna-Helsingi tunnelil koos Rail Baltica raudteega võimalik oluline roll uues globaalses ühenduses Euroopa ja Aasia vahel.
Kaubad odavamalt liikuma
Norra eksperdid on arvutanud, et vahemaa Shanghai ja Hamburgi vahel Suessi kanali kaudu on 12 277 meremiili ehk sõiduaeg keskmiselt 39 päeva. Shanghaist Põhja-Norrapotentsiaalsesse sadamakohta Kirkenesi on Põhja-Jäämere kaudu 6517 meremiili ja selle läbimiseks kuluks keskmiselt 21 päeva. Kui sellele lisada näiteks Hamburgi jõudmiseks veel kaks päeva, kasutades rajatavat Põhja-Norra-Rovaniemi-Helsingi raudteed, Tallinna-Helsingi tunnelit ning Rail Balticat, siis lisandub veel kuni kaks päeva. Ajavõit on vägagi ilmne. Ja loomulikult on veelgi kiirem ligipääs Eestisse, Lätti, Leetu, Poola ja Valgevenesse.
Seega on kaupade liikumine Hiina, Korea, Jaapani ja teiste piirkonna riikide ning Euroopa vahel Põhja-Jäämere kaudu ka märksa odavam.
Ja tegemist pole enam vaid teoreetiliste arvutustega. Näiteks eelmise aasta augustis sõitis tanker Christophe de Margerie 19 päevaga Põhja-Norrast Hammerfestist Lõuna-Koreasse. See oli kolmandiku võrra ehk 6 ja pool päeva kiirem, kui senisel traditsioonilisel marsruudil lõunamerede ja Suessi kanali kaudu.
Ka Venemaa on selle suuna käikuminekut silmas pidades juba hoogsalt investeerimas nii oma põhjaranniku infrastruktuuri kui ka sõjalisse kohalolekusse.
Hetkel kuum
Soomel ja Eestil tuleks edasi liikuda
Norralaste esmane analüüs räägib ambitsioonist saada 10% praegusest konteinerikaubandusest Hiina, Taivani, Korea, Jaapani ning Euroopa sadamate vahel. Sellest on saamas uus nn põhja siiditee. Norralased rehkendavad 37 000 konteineriga kuus Aasiast Põhja-Norra kaudu Euroopasse ning sama palju ka vastupidi.
Seega on Tallinna-Helsingi tunnelil lisaks kohalikule tähtsusele ka selgelt potentsiaalne globaalne mõõde. See peaks suurendama ka nii Eesti kui Soome enesekindlust tunneliprojektiga edasiliikumisel. Esmane tasuvusanalüüs on värskelt valminud ning koos Eesti ja Soome ekspertidega tutvustasime seda ka Euroopa Parlamendis.
Nüüd tuleks Eestil ja Soomel koos edasi liikuda projektile tugeva mänedžmendi loomisega ning täiendavate keskkonna-ning geoloogiliste uuringutega. Samuti tuleks võimalikult varases staadiumis kaasata ka Euroopa Komisjon, sest edasises on sellest suur tugi.Globaalsed arengud kaubateede muutumisel on niisiis toetamas ka meie oma projekte – Tallinna-Helsingi tunnelit ning nüüdisaegset raudteeühendust muu Euroopaga. See parandab loomulikult ka nende ettevõtmiste tasuvust ning suurendab tõenäosust, et tunnel tulebki ning eestlastel tekib võimalus jõuda poole tunniga Helsingisse, sest just selliseks on kavandatud ajakulu tunneli kaudu Ülemistelt Helsingi kesklinna jõudmiseks.
Siis on Tallinna-Helsingi kaksiklinn ka reaalsuses sündinud.
Allikas: Urmas Paeda blogi
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Podcastid
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Tagasi Äripäeva esilehele