Arvutusmetoodikaga mängides saame jäätmemajanduses end järgmise viie aasta jooksul euroliidus küll paremas valguses näidata, kuid see pole edasiviiv lahendus, kirjutab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

- Margit Rüütelmann.
- Foto: Erakogu
Arutelu, kuidas Eesti saavutab Euroopa Liidus kokkulepitud jäätmete taaskasutamise sihtarvu täitmise aastaks 2020, on kestnud aastaid. Lühike vastus sellele küsimusele on, et me ei saavuta seda sihtarvu, aga peaks ka selgitama, millest me räägime ja miks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna linnale kuuluva Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ning Pärnu linna ettevõtte Paikre kohale on kerkinud kahtlus, et ettevõtted on jätnud maksmata miljonites eurodes saastetasu, mis
omakorda annab neile jäätmeturul konkurentsieelise.
Viimsi valla jäätmeveohankel parima hinnaga võitjaks tunnistatud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kinnitus, et nad ei pea kogutavatelt jäätmetelt saastetasu maksma, tekitas konkurendis küsimuse, kuidas see on võimalik.
Äripäeva TOP Gala 2025 pälvis roheettevõtete kategoorias esikoha Tallinna Vesi, ettevõte, mis vastutab ligi poole miljoni inimese joogivee eest. Just suur vastutus on see, mis aitab neil kindlat fookust hoida, seada pikaajalisi mõtestatud eesmärke, otsida uuenduslikke lahendusi ja kaasata ka kogukonda kestlikke valikuid tegema.