Joel Kukemelk: pensionireformi eelnõul on miinuseid plussidest enam

Valitsuse II samba reformiplaan hakkab kuju võtma ning kuigi muutusi tõotab tulla ka tulevikus ja detaile lihvitakse, on II sambasse kogujatel varsti ees rida valikuvõimalusi.

Fookusest on pea täielikult kadunud pensionisüsteemi peamine eesmärk: pensioni maksmine inimesele tema elupäevade lõpuni. Selle planeerimine üksikisiku tasandil on aga praktikas võimatu, kirjutab Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse.

Kui mõni ettevõtte finantsjuht oleks Eesti rahandusminister ehk Eesti CFO ja näeks, et tänase teise samba pensionisüsteemi kasu – EBIDTA muutub positiivseks – ilmneb esimest korda alles ligi poole sajandi pärast ja et enne tuleb aastakümneid muudkui maksta ja maksta, siis analüüsiks ta kohe, millised on alternatiivid ja riskid, kirjutab endine rahandusminister Tõnis Palts.

Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutumise järel võib varade realiseerimisel Eesti Panga andmetel tekkida raskusi ühtekokku viiel pensionifondil.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.