Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hullumeelsus: inimesed jäävad tööta, aga tööjõudu ikka pole. Mis aitaks?
Inimesed on tööta, aga ettevõtetel pole inimesi, kes teeksid tööd. Loomulikult ajab selline olukord isegi nutikamatel ärijuhtidel juhtme kokku, poliitikutest rääkimata, kirjutab Manpower OÜ juhatuse liige Heigo Kaldra.
Riigikogu maaelukomisjoni liige Merry Aart, kes kuulub sel nädalal Eestisse Ukraina hooajatöölisi toonud erilennu suhtes kõva kriitikat teinud EKREsse, tunnistas Äripäeva raadio saates „Kuum tool“, et võõrtööjõuta Eesti põllumajandus toime ei tule.
Nädala kuum teema maandus meile lennukiga Ukrainast. Kes peegeldab põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud erilendu koroonaviiruse sissetoomisena, kellele saabusid kauaoodatud töökäed.
Jõudsime riigina oma nišis parimate klubisse, ent hakkasime seejärel peenhäälestama ja oleme nüüd kaotanud pinna sootuks jalge alt. Populaarseima parlamendivälise erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas kirjutab Äripäeva essees, et valitsus annab segaseid signaale ning võtab kiirlaenu ilma igasuguse arusaamata, kuidas raha kasvama panna. Plaan puudub ka opositsioonil.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.