Kristina Laarmaa: mis toimub Eesti suuremahuliste riigihangetega?

Eesti vajab keskmise sissetuleku lõksust pääsemiseks teadmistepõhist ja innovatsioonist kantud majandust, mis sõltuks enim inimressursist ja vähem loodusressursside mahukast tootmisest, kirjutab Luminori peaökonomist Tõnu Palm Äripäeva essees.

See, et Balti börsil käib väikese hulga rahatarkade inimeste omavaheline rahaliigutamine, on meelelahutuslikult meedial hea jälgida, ent reaalsusele otsa vaadates on meil siiski vähem investoreid, kui on võlgnikke, kelle pangakonto on kohtutäiturid arestinud, kirjutab investor Kristi Saare Äripäeva essees.

Euroopa Kohtu otsusega ei pruugi ärisaladus riigihankemenetluses enam jääda saladuseks, kirjutab vandeadvokaat Kristina Laarmaa.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.