Kristina Laarmaa: mis toimub Eesti suuremahuliste riigihangetega?

Eesti vajab keskmise sissetuleku lõksust pääsemiseks teadmistepõhist ja innovatsioonist kantud majandust, mis sõltuks enim inimressursist ja vähem loodusressursside mahukast tootmisest, kirjutab Luminori peaökonomist Tõnu Palm Äripäeva essees.

See, et Balti börsil käib väikese hulga rahatarkade inimeste omavaheline rahaliigutamine, on meelelahutuslikult meedial hea jälgida, ent reaalsusele otsa vaadates on meil siiski vähem investoreid, kui on võlgnikke, kelle pangakonto on kohtutäiturid arestinud, kirjutab investor Kristi Saare Äripäeva essees.

Euroopa Kohtu otsusega ei pruugi ärisaladus riigihankemenetluses enam jääda saladuseks, kirjutab vandeadvokaat Kristina Laarmaa.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.