Siim Tammer: koputajad, kitupunnid ja KGB? Räägiks ikka asjast

Rikkumisest teavitaja, rahvakeeli vilepuhuja või lokulööja kaitse seaduse eelnõu on viimaks valitsuse istungi töölaual, kuigi vastu pidi see võetama juba 17. detsembriks.

Ükski riik pole seni suutnud luua seadusandlust, mis kaitseks vilepuhujaid edaspidistest kannatustest, kirjutab etnoloogiadoktor ja antropoloog Aimar Ventsel.

Peagi jõustub Eestis seadus, millega suurendatakse rikkumisest teavitavate isikute, rahvakeeli vilepuhujate kaitset enda isiku väljaselgitamise ja survestamise eest. Ettevõtjatele olulist teemat avab KPMG Baltics riskinõustamise konsultant Kärt Blumberg.

Vihjeliini loomisel on ettevõtte juhtide üks hirmudest seotud vilepuhumise negatiivse taagaga, kuid põlvkondade vahetumisega on näha, et vihjeandmise kuvand on muutumas positiivsemaks, rääkis nõustamisettevõtte Grant Thornton riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Kai Paalberg saates „Kasvukursil“.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.