Siim Tammer: koputajad, kitupunnid ja KGB? Räägiks ikka asjast

Rikkumisest teavitaja, rahvakeeli vilepuhuja või lokulööja kaitse seaduse eelnõu on viimaks valitsuse istungi töölaual, kuigi vastu pidi see võetama juba 17. detsembriks.

Ükski riik pole seni suutnud luua seadusandlust, mis kaitseks vilepuhujaid edaspidistest kannatustest, kirjutab etnoloogiadoktor ja antropoloog Aimar Ventsel.

Peagi jõustub Eestis seadus, millega suurendatakse rikkumisest teavitavate isikute, rahvakeeli vilepuhujate kaitset enda isiku väljaselgitamise ja survestamise eest. Ettevõtjatele olulist teemat avab KPMG Baltics riskinõustamise konsultant Kärt Blumberg.

Vihjeliini loomisel on ettevõtte juhtide üks hirmudest seotud vilepuhumise negatiivse taagaga, kuid põlvkondade vahetumisega on näha, et vihjeandmise kuvand on muutumas positiivsemaks, rääkis nõustamisettevõtte Grant Thornton riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Kai Paalberg saates „Kasvukursil“.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.