Tuuleenergia ühenduse juht: riik kardab inimeste jaoks soodsat elektrit
Kas me oleme Eestis tõesti liiga vaesed, et meretuuleparkidega rikkamaks saada? Kui ei ole, siis vajame projektidele riigipoolset nn hinnapõrandat, kirjutab Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.
Nystedi meretuulepark Gedseri lähistel Taanis. Pilt on illustreeriv.
Foto: Liis Treimann
Eestisse tulekut ootavad paljud ettevõtted, kes seavad tingimuseks taastuvelektri olemasolu. Tänapäeval ei saa Lääne turule müüa toodet või teenust, mille kohta ei ole võimalik esitada taastuvelektri kasutamise sertifikaati. EASi hinnangul on meie ootejärjekorras võimalikke uusi tootmisüksuseid aastase tarbimisega 7 TWh. Võrdluseks: Eesti aastane kogutarbimine on veidi alla 9 TWh.
Taastuvenergia vaidluste kiirendamiseks tuleb kasutada senisest paremini ära kehtivas õiguses sisalduvad võimalused, mitte taastoota kohtulikku bürokraatiat, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat Vitali Šipilov.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.