Ekspert: kaalul on äririsk ... või meie kõigi elu

Alanud aasta on määrava tähtsusega tarneahelatega seotud kliimaandmete avalikustamise ja süsinikumaksu seisukohast, samas kui rünnakud ESG-kriteeriumide vastu võtavad uut kuju.

Paljudele ettevõtjatele tundub, et kui firma pole börsil noteeritud või kivisöega kontoris katelt ei küta, siis kestlikkuse ehk ESG teemad neid ei puuduta. Tegelikult tuleks nendega juba praegu tegelema hakata, kirjutab Äripäeva koolitusäri juht Marianne Lõhmus.

IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.

Kui oled kaelani soos nagu Eesti majandus, ei tohi pead norgu lasta – nii võib täitsa ära uppuda. Pigem tuleb pilk pöörata tähtede poole ja unistada. Mis oleks, kui järgmine eestlaste algatus ÜRO ametlikus kalendris on kosmosekoristuspäev, kirjutab Mikk Vainik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.