Tõnu Mertsina: madalad hinnad ei garanteeri konkurentsivõimet
Eesti võrdlemine madalate hindadega riikidega annab kõvera pildi. Kõrgem üldine hinnatase tähendab üldjuhul ka suuremat konkurentsivõimet, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
“Eelmisel aastal olid kõik Eestist kõrgema üldise hinnatasemega Euroopa riigid, välja arvatud Itaalia ja Hispaania, IMD konkurentsivõime edetabelis meist eespool,” märgib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Foto: Andras Kralla
Eurostat avaldas möödunud nädalal Euroopa Liidu riikide hinnatasemed ja inimeste tarbimismahu 2023. aasta kohta. Kuna Eesti inflatsioon ületas 2022.–2023. aastal tublisti Euroopa Liidu keskmist, siis tegi ka meie hinnatase liidu keskmise suhtes neil aastail kiire hüppe. Juba üle-eelmisel aastal tõusid Eesti eratarbimise hinnad 98%ni liidu keskmisest ja püsisid samal võrdlustasemel ka eelmisel aastal. 15 liikmesriigis oli hinnatase meist madalam ja 11 riigis kõrgem.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti langes Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituudi koostatud riikide rahvusvahelise konkurentsivõime tabelis seitse kohta keskmike sekka ehk 67 riigi võrdluses 33. kohale.
Äripäeva TOP Gala 2025 pälvis roheettevõtete kategoorias esikoha Tallinna Vesi, ettevõte, mis vastutab ligi poole miljoni inimese joogivee eest. Just suur vastutus on see, mis aitab neil kindlat fookust hoida, seada pikaajalisi mõtestatud eesmärke, otsida uuenduslikke lahendusi ja kaasata ka kogukonda kestlikke valikuid tegema.