- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,76%66 636,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,76%66 636,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Kristiina Saik: miks koolikell ei kutsu inseneeriatundi?
Inseneeria ainekava teeks Eesti haridussüsteemis revolutsiooni, kirjutab Kristiina Saik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
2023. aasta OSKA raporti kohaselt on inseneride ja teiste tehnilise kõrgharidusega spetsialistide nappus ning ebapiisav järelkasv kriitiline.
Masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse valdkond vajab järgneval kümnendil igal aastal üle 900 uue töötaja. Kõrgharidusega spetsialistide tööjõuvajaduse katmiseks on masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses kolmandik koolilõpetajaid puudu. Selleks, et Eestis kasvaks peale uus põlvkond tehnikahuvilisi noori, tuleb tehnikaerialasid populariseerida üldhariduse esimestest astmetest alates.
Tegelikult on inseneride puudusest räägitud juba palju varem.
Kui äriühingus on mõnest ressursist või kompetentsist puudus, siis tehakse sellest vajakajäämisest strateegiline prioriteet, seatakse eesmärgid, koostatakse tegevuskava ja määratakse mõõdikud. Hakatakse tegutsema. Teadupärast järgneb energia tähelepanule ja fookusesse võetud näitajad hakkavad paranema. Probleemist rääkimisest üksi ei piisa.
Ei saa öelda, et inseneeria populariseerimisega laste ja noorte seas üldse ei tegeletaks. Meil on “Rakett 69” ja nüüd ka “Rakett Juunior”, on HK Unicorn Squad, VHK Matik, Robokaru robootikakool ja palju teisi tublisid algatusi.
Uudissõna MATIK, vaste ingliskeelsele akronüümile STEAM (Science, Technology, Engineering, the Arts and Mathematics) sai sõnause žüriilt heakskiidu juba üle viie aasta tagasi. Ometi ei ole see koolide õppekavadesse jõudnud.
Teeme inseneeriast haridusprioriteedi!
Põhikooli riiklikus õppekavas on ainevaldkond „Tehnoloogia“, mis hõlmab erinevates põhikooliastmetes tööõpetuse, tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse õppeaineid 4,5–5 tundi nädalas.
Mis takistaks meil pakkuda tehnoloogia ainevaldkonna kontekstis alates II põhikooliastmest, st alates 4. klassist inseneeria tunde ja viia hobiharidusliku väärtusega kodunduse ning käsitöö tunnid valikõppeaineteks?
Viimased olid asjakohased 25 ja enam aastat tagasi, kui olude sunnil tuligi mittemillestki ise kõike teha osata. Tuleb otsustada, kas praegusajal on asjakohane sellises mahus kohustuslikus korras neid tunde anda. Kududa võib osata, aga ratsionaalselt mõelda peab oskama.
Põhikooli õppekava peaks lõimima omavahel sidustatavaid aineid. Inseneeria on kergesti lõimitav tehnoloogiavaldkonna ja teiste ainevaldkondade õppeainetega – matemaatika, füüsika, aga ka loodusteaduse, kunsti ja ilmselt teataval määral ka humanitaarainetega.
Hetkel kuum
Parimal juhul edenevad ka matemaatikaeksamite tulemused, sest huvitavalt üles ehitatud inseneeria ainekava võib muidu kuivavõitu matemaatikale käegakatsutavamat väljundit pakkuda.
Süvatehnoloogia võidukäik
Põhikooli riikliku õppekava eest vastutab haridus- ja teadusministeerium. Õppekavasid vaadatakse üle iga 10 aasta tagant. On aeg viia tehnoloogia ainevaldkonna sisuline pool tänapäevaste arenguvajadusega kooskõlla.
Usun, et juba nimetatud õhinapõhiste algatuste eestvedajad mõtleksid hea meelega kaasa õppekava sisu, õpiväljundite määratlemisele ja vajaliku sisendi sõnastamisele.
Hiljutise idufirmade festivali sTARTUp Day suundumus näitas, et seni ülipopulaarsete tarkvarateenuse (SAAS) idufirmade asemel rühkisid tippu süvatehnoloogia ja riistvara iduettevõtted. Inseneride vajadus seega ainult kasvab.
Eestist ei saa iial suurt tööstusriiki, aga meil on võimalik saada targa tööstuse riigiks ja olla atraktiivne töörände sihtkoht. Kui meil on olemas kandev tööjõud tarkade inseneride näol ja tootmisbaasid, siis tõmbame ligi nii teisi insenere kui ka lihtsama töö tegijaid.
Targad lapsed on meie tulevik. Ka neil, kellest põhikohaga inseneri ei saa, on kasu kriitilise- ja disainmõtlemise, projekti- ja protsessijuhtimise ning prototüüpimise baasteadmistest.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Seotud lood
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Podcastid
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele