Ain Käpp: tegutseme, muidu tõeline tööjõukriis alles saabub
Vinduv majanduslangus on töötajate puuduse kriisi valu veidi tuimestanud, kuid selle põhjust pole ära võtnud, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Valitsus kiitis heaks uue töölepinguseaduse muudatuse eelnõu, mille kohaselt saab tööandja ja töötaja vahel sõlmida senisest paindlikumaid töölepinguid, rääkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Edukad Ida-Virumaa tööstusettevõtted koolitavad spetsialiste või pakuvad neile täiendõpet omal käel, sest piirkonna vanad kvalifitseeritud tööjõuvarud hakkavad lõppema ja noored ei ole valmis kohe pärast õpinguid tööle asuma. Ja paljud üldse ei tahagi tehastes töötada.
Kuigi tööstustoodang on pärast pikka aega hakanud taas kasvama, jääb tulevikuprognoos siiski kehvaks, kuna sihtturgude taastumine on aeglane ja tootlikkus püsib väike. Lisaks on tööstuse niigi nigel lisandväärtus edasi kahanemas, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.