Aivo Liiv: käibemaksumäära tõusuta võidame rohkem

Käibemaksumäära tõus 2024. aastal oli 10% (20 protsendipunkti pealt 22 peale), maksulaekumine ise suurenes 11%. Kui arvestada autode müügist laekunud erakorralist laekumist viimastel kuudel, võib kindlasti ütelda, et maksu laekumine oli tavapärane reaktsioon tõusnud hindadele ja üldisele majanduse liikumisele ning käibemaksumäära tõusu mõju eelarvele oli põhimõtteliselt 0.

Pärast viimast suuremat majanduskriisi 2008-2009 on käibemaksu laekumise kasv olnud vahemikus 4–18%. Kõik see on toimunud orgaaniliselt üldise majandusaktiivsuse kasvu ja hinnatõusude mõjul.

Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus käibemaksumäära tõstmine ei andnud enam mingisugust efekti. Kulutuste klaaslagi tuli ette ja muudeti lihtsalt tarbimise struktuuri ehk rohkem kulusid suunati esmavajadustele ja sundkulutustele.

Käibemaksumäära uue tõusuga, enne kui ühiskond on „vanaga“ kohanenud, toimub suure tõenäosusega majandusaktiivsuse aeglustumine. Toiduainete hinnad tõusevad veelgi kõrgemale ning kulutused toidule hakkavad moodustama tõenäoliselt kõige suurema protsendi eratarbimisest Euroopa Liidus.

Kui võtta mõtteliselt juba praegu toidu pealt makstav käibemaks ja viia see võrrandi teisele poolele, nii nagu toidu käibemaks on näiteks Soomes 14%, saame, et meie muu tarbimise käibemaks on juba vähemalt 24%. Pärast maksutõusu üle 26%.

See maks kurnab ennekõike just erasektorit ja piirab toimetulekut. Jaekaubandus (spetsiifiliselt just toiduainetega mittetegelev osa) Eestis ägab, sest kaupmehed optimeerivad ja ei suuda piisavalt head valikut tihti enam pakkuda. Seepärast otsivad tarbijad üha rohkem soodsamaid tooteid rahvusvahelistest netipoodidest ning peale osalise maksu voolab ka kogu netosumma Eestist välja. Ja see ainult süveneks.