Olav Kersen: 800 meest ootab juhiseid ja väljaõpet, et panustada laiapindsesse riigikaitsesse

Eestis on üle 800 mehe, kes on läbinud asendusteenistuse ning määratud reservi, kuid kellele ei ole ühtegi reservõppekogunemist ega väljaõpet korraldatud. Kui Eestis peaks puhkema kriisiolukord, siis pole neil selget rolli ega ajakohaseid teadmisi, kuidas endises asendusteenistuskohas või laiemalt ühiskonnas tuge pakkuda.

Kõlbelistel või usulistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldumine ei vabasta riigikaitses osalemisest ning igaühel on põhiseaduslik kohustus sellesse panustada. Enamus asendusteenistuse valinutest ei ole kaitseväekohustuse vältijad, vaid on teinud teadliku otsuse teenida Eesti riiki muul moel. Seda siiani kasutamata jäetud potentsiaali võiks ressursina paremini rakendada.

Asendusteenistusse kutsutakse samadel alustel nagu kaitseväeteenistusse ning 12 kuu pikkust asendusteenistust, mille jooksul makstase igakuist alampalka, on võimalik läbida päästeasutuses, haiglas, kaitseväe töö- või teenistuskohas, mis ei ole seotud sõjaväelise väljaõppega, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses, mõne sotsiaalteenuse osutaja juures või õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid. Väljaõppe eest vastutab asendusteenistuskoht, kuid mingit ühtset baasväljaõpet asendusteenistujatele siiani korraldatud pole.

Gümnasistid ja kutseõppurid saavad riigikaitseõpetuses rohkem teada asendusteenistusest ning saavad läbi töövarjutamise selle sisuga tutvuda. Asendusteenistuse läbinud noored saavad väärtusliku töökogemuse, mis aitab neil edaspidi tööturul ja haridusvalikute tegemisel. Asendusteenistuse läbinud noored teavad oma rolli ja tunnetavad oma panust Eesti riigikaitses.

Asendusteenistuse läbinud osalevad iga paari aasta tagant reservasendusteenistuses, et hoida oma oskusi ja teadmisi ajakohastena. Vastavalt teenistuskohale saab valida baasõppe erinevate moodulite vahel. Teenistuskoht ühendab väljaõppe kogu asutuse kriisiplaanide läbi mängimisega. Reservasendusteenistusel osalemist hüvitab vähemalt teatud mahus riik ning selle läbiviimine ei sõltu ainult teenistuskoha initsiatiivist, vaid on süsteemselt planeeritud ja korraldatud.

Suurte riigikaitse investeeringute tuules on praegu õige aeg läbi mõelda kogu asendusteenistuse süsteem ning muuta see hästi korraldatud osaks laiapindsest riigikaitsest. Asendusteenistus ei nõrgesta kaitseväeteenistust ega röövi sealt ajateenijaid, vaid lisab mehi, kes tahavad ja oskavad Eesti riigikaitsesse panustada ka väljaspool Kaitseväge. Selliselt saaksime me igal aastal juurde sadu kaitsetahtega inimesi, kes kriisiolukorras on oma kogukonna tugisambad.