- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,02%7 729,25
- DOW 300,16%53 654,78
- Nasdaq −0,28%26 468,14
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,91
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,02%7 729,25
- DOW 300,16%53 654,78
- Nasdaq −0,28%26 468,14
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,91
Adam Erki Enok: töösturid, kuidas kõlab elektri hind 70 €/MWh?
Odava elektri saamiseks on vaja, et tootjad ja tarbijad lepiksid kokku selle õiglases hinnas, kirjutab Adam Erki Enok arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Elekter on majandusele oluline sisend ning odavat elektrit saab Eesti oludes ainult tuulest ja päikesest. Konkurentsis püsimiseks peab iga tööstusettevõte leidma viisi, kuidas taastuvelekter enda jaoks maksimaalselt tööle panna. Kõige perspektiivsem on teha pikk elektriostuleping.
Pole needki odavad
Sageli räägitakse, et rohepööre on hukas ning ihaletakse tagasi „vana hea“ põlevkivielektrit. See oleks tupiktee, kuna põlevkivielekter on kallis – viimase Eesti Energia krediidireitingu analüüsi järgi tootmishinnaga 120–140 €/MWh.
Teised ütlevad, et teeme tuumajaama. Euroopa värskeim tuumajaam, Prantsusmaal asuv Flamanville 3 peab audiitorite sõnul müüma elektrit hinnaga 138 €/MWh, et 60aastase eluea jooksul 4% tulu teenida. Teisisõnu: tuumajaam oleks kallis ja ehitus aeglane.
Sõelale jääb veel gaasijaamade elekter. Hinnaindeksi järgi oli veebruaris elektri hind gaasist 120 €/MWh ringis, mis pole samuti odav.
Eesti oludes on päikeseelekter seevastu suurusjärgulise omahinnaga 50 €/MWh ja tuuleelekter 70 €/MWh. Siit küsimus tehaseomanikele: kas elektri hind 70 €/MWh on tööstuse jaoks piisavalt odav?
Kui jah, siis võtke pikaajaline elektriostuleping. Kui ei, siis tuleb ärimudelit muuta.
Kui leidub kindel ostja
Artikli kirjutamise ajal 31. märtsil oli jooksva aasta kõrgeim elektri hind 773 €/MWh. Päikest ja tuult oli vähe, kuid eriti palju mõjutas hinda Leedu-Rootsi elektrikaabli rike, mis jättis piirkonna ilma odava importelektrita. Hommikuse ja õhtuse tipi vahel kõikus hind 100–185 €/MWh koridoris.
Samas oli kaks päeva varem, 29. märtsil elektri hind 7 tundi järjest alla 2 €/MWh – kevadpäike lõõskas ning päikesepargid tootsid odavat elektrit.
Elektrimüüjad on valmis sellise hinnakõikumise riski ära maandama, elektri tootjad jällegi valmis tuult ja päikest kiirelt juurde ehitama (ehitusaeg kuni 3 aastat), kui leidub kindel ostja.
Hetkel kuum
Reaalsus, mitte ulme
Aga päike ja tuul ei ole ju stabiilsed!? Siin tulevad mängu elektrisalvestus, ilmaprognoosid ja statistika.
Päikeseelektri-Eesti ei ole ulme, vaid reaalsus: 2024. aastal oli 49 tundi päikeseelektri toodang suurem kui kogu riigi tarbimine. Sel aastal saabus juba 25. veebruaril esimene 100% päikeseelektri tund.
Investeerides 1000 MW võimsusega 12 tunnise tööajaga salvestisse, oleks võimalik vähemalt pool aastat tuulest ja päikesest ära elada. Selleks tuleks ka päikeseparkide võimsust kahekordistada ning tuuleparke neljakordistada.
Päikese ja tuulepargi kombinatsioon töötab aasta keskmiselt 50% võimsusel. Lisades piisavalt salvestust, on võimalik saavutada 80% koormusteguriga hübriidelektrijaam.
Vaadates minu näidet 29. märtsi elektri hinnast, ei ole paraku reaalne, et ükski eraettevõte sellise investeeringu pelgalt börsi vastu teeb. Sellepärast ongi odava elektri saamiseks vaja, et tootjad ja tarbijad lepiksid kokku õiglases elektri hinnas, mille najal uued projektid käivitada. Vanad põlevkivi- ning (Läti ja Leedu) gaasielektrijaamad võib jätta reservi, et neid talvel kasutada.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Podcastid
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Tagasi Äripäeva esilehele