Rait Kaarma: riik võtku rohkem vastutust turu ausa toimimise eest

Siiski jääb mõnikord järelevalve asutuse fookusest välja lai hall ala, kus mõned turul tegutsejad uutest regulatsioonidest mööda vaatavad ja saavutavad sellisel moel ebaausalt konkurentsieelise. Selline olukord pidurdab innovatsiooni ja pärsib ettevõtjate tehtavaid investeeringuid ning välisinvesteeringuid.

Ei saa väita, et nt politsei ei tegutseks üldse rikkujate suhtes (eriti siis, kui keegi on tarbijatele suure kahju juba tekitanud) ja näiteks finantsinspektsioon avaldab regulaarselt tarbijatele oma veebis hoiatusteateid loakohustuseta tegutsejate suhtes.

Eraldi väärib tunnustust finantsinspektsiooni poolt innovatsioonikeskuse asutamine, sh regulatiivse liivakasti pakkumine uudsete lahenduste testimiseks, mis aitab heas mõttes innovatsiooni ohjata.

Aus konkurents ja selle kaksikvend tõhus järelevalve ei ole aga kindlasti vaid tarbijatesse puutuv küsimus. Küsimus on tihti turu enda toimivuses. Põhivastutus lasub siinkohal üheselt riigil.

Sellise kohustuse paneb riigile üheselt Eesti Vabariigi põhiseaduses §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabaduse tähendab mh ka seda, et riigi kohustuse hulka kuulub õigusliku raamistiku loomine, mis tagaks ausa konkurentsi ja tõhusa kaitse valemängijate vastu.

Riigikohtu üldkogu on selgitanud oma otsuse nr 3-4-1-2-13 ettevõtlusvabaduse olemust järgnevalt: „Põhiseadusega tagatud ettevõtlusvabadusel on mitu tahku. Ühest küljest tagatakse sellega igaühe õigus tegeleda ettevõtlusega, s.o tegevusega, mille eesmärk on eelkõige tulu saamine kauba tootmisest või müügist, teenuse osutamisest jms. Teisalt peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel.“

Mis oleks siis praegu täiendav õiguslik kaitse loakohustusega reguleeritud turul tegutsevale ettevõtjale? Pakun selleks välja konkreetse seadusandlikku initsiatiivi.