- OMX Baltic−0,59%308,21
- OMX Riga0,22%907,61
- OMX Tallinn−0,21%2 098,76
- OMX Vilnius−0,06%1 468,7
- S&P 500−0,45%7 503,85
- DOW 30−0,25%52 925,15
- Nasdaq −1,16%25 818,69
- FTSE 100−1,37%10 519,72
- Nikkei 225−2,11%66 819,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,1
- OMX Baltic−0,59%308,21
- OMX Riga0,22%907,61
- OMX Tallinn−0,21%2 098,76
- OMX Vilnius−0,06%1 468,7
- S&P 500−0,45%7 503,85
- DOW 30−0,25%52 925,15
- Nasdaq −1,16%25 818,69
- FTSE 100−1,37%10 519,72
- Nikkei 225−2,11%66 819,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,1
Kädi Ristkok: maailma edukaimadki investorid oleksid rohepöörde tootlikkusega rahul
Kulude asemel tuleb keskenduda hoopis sellele, kui palju ja mis aja jooksul investeering rohepöördesse ühiskonnale tulu toob, tõdeb Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
Sel nädalal toimus riigikogus riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik istung, mille tähelepanu keskmes oli rohepöörde finantsmajanduslik mõju. Kuigi arutelul käsitleti mitmeid olulisi aspekte ja selgitati ka puhtasse majandusse tehtavate investeeringute vajadusi, oli arutelu fookus peamiselt kuludel. Riigi roll on aga investeerida oma otsuste ja meie ühiste ressurssidega pikaajalisse väärtusloomesse: infrastruktuuri, haridusse ja teadusse. Seega peaks olulisim küsimus olema hoopis, kui palju ja mis aja jooksul investeering rohepöördesse ühiskonnale tulu toob.
Seotud lood
Liikuvusekspert Marek Rannala ja reisitehnoloogiaettevõtte juht Michal Leman hoiatavad, et praegune süsteem soosib autost sõltumist ning sellel on märkimisväärne mõju nii tervisele kui elukeskkonnale.
Tulevaste seaduste jõustudes peavad paljud tootmisettevõtted oma ärimudelite ringsust ja ressursikasutust hindama ning kus vaja, tegema uuendusi. 2025.a toimunud ESG praktikute aastakonverentsi vestlusringis arutleti selle üle, mis seisus Eesti ettevõtted ringsemale tegevusele üleminekus on ja kas ressursse ringselt kasutades on võimalik äritegevust kasumlikult jätkata.
Esimeses kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit 677 gigavatt-tundi ehk kahe protsendi võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas seejuures pea poole Eesti elektritoodangust ja kattis enam kui veerandi tarbimisest. Aastaks 2030 on Eestil eesmärk, et taastuvelekter kataks aasta lõikes 100% Eesti tarbimisest.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?
Hetkel kuum
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
EKA on võrdväärne Londoni või Pariisi koolidega
Podcastid
Enimloetud
1
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
2
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele