Ettevõtluse õppejõud: riik astub õiget sammu, loodetavasti keskendutakse mikro- ja väikeettevõtjatele
Riiklik programm ettevõtjate finantskirjaoskuse arendamiseks loob konkurentsivõimelisemat ettevõtluskeskkonda, kuid see tuleks suunata eelkõige mikro- ja väikeettevõtjatele, kirjutab ettevõtja ja TalTechi ettevõtluse õppejõud Sirle Truuts.
Mikro- ja väikeettevõtjad vajavad praktilisi finantsteadmisi ettevõtte juhtimiseks ja kasvatamiseks majandustsüklite üleselt, kirjutab ettevõtluse õppejõud Sirle Truuts.
Foto: Erakogu
Finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse sisuks on arukate otsuste tegemine nii iseenda kui ka ettevõtte rahaasjades. Rahandusministeerium on aastaid tegelenud Eesti elanike finantskirjaoskuse taseme edendamise ja uurimisega, kuid ettevõtjate finantskirjaoskus on jäänud tagaplaanile.
Ma suhtun äärmiselt skeptiliselt uute ministrite määramise puhul tehtavatesse avaldustesse, et too ja too on ennast varasemalt tõestanud hea juhina ning sellega oma ameti jaoks igati pädev – hea ettevõtte või avaliku sektori juht ei pruugi poliitikasse sobida ning teadmised vananevad juhtimises kiiresti, kirjutab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant Jaanus Värk.
Kui kohustusliku II pensionisamba rong on läinud, siis tuleb seda enam tegeleda ühiskonna üldise rahatarkuse edendamisega – näiteks riigifirmade börsile viimise kaudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rahandusminister Jürgen Ligi peab Eesti finantskirjaoskust üheks parimaks Euroopas, kuid märkis, et pensionireformiga teisest sambast lahkunud paarsada tuhat inimest läks kaasa täieliku lollusega.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.