Asekantsler: ebamõistliku bürokraatiaga keskkonda ei hoia
Keskkonnamõjude hindamise kiiremaks ja täpsemaks muutmine aitab keskkonnakaitsel majandusarengut toetada, kirjutab kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.
“Aastate jooksul on nii arendajad kui ka poliitikud korduvalt viidanud, et keskkonnamõjude hindamise menetlused on liialt aeglased ja bürokraatlikud. Nüüd on laual konkreetsed reformid, mis lubavad protsessi lihtsustada ja kiirendada,” kirjutab kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.
Foto: Erik Riikoja
Majanduse areng ja keskkonnahoid saavad käia mõistlikus ühises rütmis. Selleks on välja mõeldud keskkonnamõju hindamise (KMH) süsteem, mida oleme reformimas, et tagada kõrge keskkonnahoiu tase võimalikult väikese bürokraatiaga, mis annab kiirema tegutsemisvõimaluse ettevõtjatele.
Euroopa Komisjon lõdvendab metsakaitse nõudeid ning edaspidi ei pea tarneahelas vastutama kõik bürokraatiat kartnud ettevõtjad, vaid ainult esimene lüli. Kaupmehed ja puidutöösturid pelgavad aga kasvavat koormust ja tühja läinud investeeringuid.
Kõik meie naabrid saavad kohaliku taastuvenergia tootmise jõulise suurendamisega hakkama. Tulebki saada, sest taastuvenergia on ülekaalukas avalik huvi, kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Silver Sillak.
Kui ESG tegevused on võimalik päevapealt “ära jätta”, siis pole neid tegelikult olnudki, kirjutab Tallinna Vee keskkonna ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak.
Yara Eesti juhataja Marek Linnutaja ja väetamisekspert Eva Tuusis räägivad sisuturundussaates Eesti põllumajanduse hetkeseisust, mida viimaste aastate ilmastik ja globaalne olukord on tugevalt mõjutanud.