Tööandjate keskliidu arvamus, et kliimaseadus ei anna ettevõtjatele selgust, ei päde, sest seaduseta pole poliitilistel sõnumitel kaalu, kirjutab rohetehnoloogia liidu juht Kädi Ristkok.

- Väide, et eesmärke ei tohiks seadustada enne, kui on olemas täielik ülevaade teekonnast netonullheiteni ja kõigist tulevikutehnoloogiatest, kõlab turvaliselt, kuid ei ole realistlik, kirjutab rohetehnoloogia liidu juht Kädi Ristkok.
- Foto: Andres Laanem
Tööandjate keskliit väidab, et kliimakindla majanduse seadus ei anna ettevõtjatele piisavalt selgust. Puhta tööstuse ettevõtted näevad aga, et just eesmärkide puudumine loobki seda ebakindlust, mille üle ettevõtjad õigustatult muret tunnevad. On võimatu arendada tootmist, planeerida investeeringuid või luua uusi ärimudeleid olukorras, kus riigi pikaajaline energiasüsteemi ja majanduse suund on lahtine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Eesti ei seo end Euroopa kliimapoliitika suunaga, siis liiguvad kapital ja kompetents riikidesse, kus sihid on selgemad. Ambitsioonikas eesmärk loob nõudluse ja sünnitab uusi lahendusi, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok teemaveebis Kestlikkusuudised.ee.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu, madalamale toodud eesmärk erineb Euroopa Liidu plaanist.
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse, nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Yara Eesti juhataja Marek Linnutaja ja väetamisekspert Eva Tuusis räägivad sisuturundussaates Eesti põllumajanduse hetkeseisust, mida viimaste aastate ilmastik ja globaalne olukord on tugevalt mõjutanud.