Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”
Vale mõtteviis, miinimumi tegevad teenusepakkujad ja tervishoiusüsteemi kunstlik eraldatus muudavad töötervishoiu formaalsuseks, kuigi see peaks olema palju enamat, kirjutab tervisekliiniku Heba tegevjuht ja töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.
Eestis ei ole töötajate tervise juhtimisele suunatud mõtteviis veel iseenesestmõistetav, leiab tervisekliinik Heba tegevjuht ja töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.
Foto: Erakogu
Töötervishoiust räägitakse sageli kui kohustusest, mille ettevõte peab seaduse täitmiseks ära tegema. See on taandunud paljudes ettevõtetes formaalseks tervisekontrolliks – arst mõõdab vererõhku, kontrollib kuulmist-nägemist ja täidab vormi ning tööandja saab paberil kinnituse, kas töötaja on töövõimeline või mitte. Selline lähenemine ei loo väärtust ei töötajale ega tööandjale.
Tervisekindlustus ei ole enam pelgalt hüve – see on muutumas tööandja konkurentsieeliseks, mida ootavad nii noored spetsialistid kui ka kogenud töötajad. Mida tervisekindlustus tegelikult katab, kuidas on töötajate ootused viimastel aastatel muutunud ja kuidas see kõik mõjutab tööandja brändi?
Tööandja ravikindlustus tagab kiirema juurdepääsu eriarstiabile ja katab ka hambaravi, psühholoogilist nõustamist ja muid raviteenuseid. Motivatsioonipaketis on see kõrgelt hinnatud, räägitakse värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates.
Tugev, kohalik majandus ei sünni ainult ettevõtluse toetusest, vaid sellest, kui inimesed on terved, vaimselt tugevad ja saavad oma kogukonnas hästi hakkama, kirjutab sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti ehitusturg on tihedam kui kunagi varem, kuid sel aastal 20. tegutsemisaastat tähistav ehitusfirma BauEst on teadlikult valinud keerukad ja tehniliselt nõudlikud objektid, loobudes valdkondadest, kus nad ei näe konkurentsieelist. Spetsialiseerumine on toonud stabiilse kasvu ja tugeva positsiooni ehitushangetel.