Taavi Simson: iga ettevõte peaks mõtlema omaenda GPT loomisele

Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.

Paljud Eesti tööstusettevõtted kasutavad juba praegu AI-põhiseid lahendusi, mis aitavad automatiseerida aeganõudvaid tööprotsesse, suurendada täpsust ja hoida kokku personaliressurssi. Tõstame esile kaks näidet Eesti ettevõtetest, kus tehisarust on olnud palju kasu.

Tehisaruga juba tutvust teinud väiketootjad tunnistavad, et on valmis sellesse investeerima suurelt, kuid rahakoti avamise taga on üks konks, ütlesid tööstusettevõtete Ages Partner juht Timo Mäe ja Aktaprint juht Urmas Savi.

Tehisintellekti areng on viimase kahe aasta jooksul olnud erakordselt kiire ning ettevõtted seisavad silmitsi uue reaalsusega. Kui veel hiljuti piirdus AI kasutus tekstide genereerimise või lihtsate soovituste andmisega, siis nüüd on esile kerkinud uus nähtus – AI agendid.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.