Veljo Konnimois: töösturid peavad hakkama innovatsiooniveduriks
Järgneva paari aasta jooksul sõltub Eesti innovatsioon idufirmategijate asemel valdavalt keskealistest meestest, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees ja Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois.
“Me oleme ministeeriumite ümarlaudade taga ja uuringute küsitlustes aastate viisi targutanud, kuidas tarka tööjõudu on puudu ja haridus on eluvõõras. Nüüd on asjad hakanud muutuma ja päris kiiresti,” kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois.
Foto: Liis Treimann
Sel sügisel asus Eestis insenerierialadele õppima rekordhulk noori. Paljude ettevõtete ja organisatsioonide ning riigi aastatepikkune töö on hakanud vilja kandma. Keskkooli lõpetavad noored ja nende vanemad saavad aru, et Eesti majandus vajab insenere, mis tähendab ka häid palku ja kindlaid karjääre.
Tark tööandja ei oota, kuni töötaja talle uksele koputab, vaid hoolitseb järelkasvu eest ise. Sellest hoolimata paljud tööandjad seda veel ei tee, tõdeb Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Tööstuse riiklikud arendusprogrammid tuleb muuta lühemaks, konkreetsemaks ja veebipõhiseks, et jõuda tuhandete üle Eesti asuvate väikeettevõtjateni, soovitab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
Rohepööre on ehituses hädavajalik, kuid see peab tuginema teadusele, andmetele ja pragmaatikale, mitte moraalsele survele ja loosungitele, kirjutab Nordeconi juhatuse liige Deniss Berman.
Eesti peab olema kvantarvutite vallas suunanäitaja, mitte selle tehnoloogia pelk tarbija, kirjutab füüsik, teaduse populariseerija ja Metroserti juhatuse liige Aigar Vaigu Äripäeva essees.
Eesti ehitusturg on tihedam kui kunagi varem, kuid sel aastal 20. tegutsemisaastat tähistav ehitusfirma BauEst on teadlikult valinud keerukad ja tehniliselt nõudlikud objektid, loobudes valdkondadest, kus nad ei näe konkurentsieelist. Spetsialiseerumine on toonud stabiilse kasvu ja tugeva positsiooni ehitushangetel.