Küsimus ei ole lubadustes, vaid selles, kuidas need seotakse eelarve, investeeringute ja mõõdetavate eesmärkidega. Täna seda seost ei ole, ütleb Kristiina Kerge.
Foto: Zero Waste Estonia
Tallinna linn esitleb 2026. aasta eelarvet kui tugeva keskkonnahoiu ja ringmajanduse eelarvet. Pressiteated ja sotsiaalmeedia sõnumid räägivad parkmetsade korrashoiust, veekogude seisundi parandamisest, kogukonnaaedade rajamisest, võõrliikide tõrjest ning Eesti suurima ringmajanduskeskuse avamisest Lasnamäel. Sõnum on lihtne ja positiivne: linn tegutseb.
Skandaalne Paikre prügilafirma näitab, et omavalitsustele kuuluvates ettevõtetes on korruptsiooniriskid suuremad kui erasektoris. Selle asemel plaanitakse aga omavalitsustele anda jäätmeturul senisest veelgi suurem roll, kirjutab ringmajandusettevõtete liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Energeetikas takerduvad planeeringud ja puudub selge siht ning transpordis ei ole me kümne aastaga suutnud luua ühtset piletisüsteemi, nagu on tavaks välismaal, ütlevad Rohetiigri eestvedajad.
Eesti ehitusturg on tihedam kui kunagi varem, kuid sel aastal 20. tegutsemisaastat tähistav ehitusfirma BauEst on teadlikult valinud keerukad ja tehniliselt nõudlikud objektid, loobudes valdkondadest, kus nad ei näe konkurentsieelist. Spetsialiseerumine on toonud stabiilse kasvu ja tugeva positsiooni ehitushangetel.