Pärast intressimäärade kolmekordset kärpimist tänavu siseneb Fed oma inflatsioonivastases võitluses uude etappi, sest soovib näha, mis saab lubatud kõrgetest tariifidest.
Donald Trumpi uue valitsuse sammudest sõltub palju, mis saab USA inflatsioonist.
Foto: Reuters/Scanpix
Põhiküsimuseks kujuneb, kas ametisseastuv president Donald Trump kehtestab kõrged tariifid ja millist mõju need majandusele avaldavad. Samuti kujunevad oluliseks muudatused maksupoliitikas, määrustes ja paljudes muudes tegurites, mis võivad muutuda, kui valitsus läheb jaanuaris vabariiklaste kontrolli alla, vahendab Yahoo finance.
Bitcoin on tänaseks langendud terve nädala, mis on pikim periood viimase kahe kuu jooksul, kuna Föderaalreservi poolt antud negatiivsed signaalid intresside langetamise suhtes ajendavad kauplejaid müüma kõiki varasid, mille väärtus on sel aastal kahekordistunud.
Kuna Föderaalreserv ja selle esimees Jerome Powell andis peale poliitkohtumist oma sõnumitega märku, et järgmisel aastal on oodata sisuliselt poole väiksemaid intressikärpeid, reageerisid suured aktsiaindeksid ülimalt valulikult.
Äsja kohtumise lõpetanud USA Föderaalreserv otsustas langetada baasintressimäärade vahemikku 25 punkti võrra, mis on nüüdseks siis 4,25-4,50 protsenti.
Leedu Keskkrediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, käivitab avaliku allutatud võlakirjade emissiooni. Ettevõte pakub Leedu, Läti ja Eesti investoritele võimalust osta kuni 4 miljoni euro väärtuses 10-aastaseid võlakirju, mis emiteeritakse kuni 8 miljoni euro suuruse võlakirjaprogrammi raames. Intress on 8–8,25 protsenti aastas ja seda makstakse välja kaks korda aastas. Võlakirju jagatakse 26. novembrist kuni 12. detsembrini.