Niipea kui Iraani ja Lähis-Ida olukord taas teravaks läks, vaatasid riskikartlikumad investorid ootuspäraselt kulla poole. Praegu kaupleb unts kulda 3343 dollari juures, mis teeb viimase aasta hinnatõusuks lausa 43 protsenti.
Näen kulla hinna tõusu rohkem kui baromeetrit, mis mõõdab hirmu.
Foto: dpa/Scanpix
See on peadpööritav tulemus, mis tavaliselt kuulub kasvuettevõtete, mitte turvasadama tiitlit kandva väärismetalli pärusmaale. Investorid otsivad midagi, mis ei sõltu ettevõtete kasumist ja üleüldisest majanduslikust olukorrast nii, nagu seda teevad aktsiad või võlakirjad. Pole ka ime, kuld on aidanud kriiside ajal vara väärtust aktsiatega võrreldes tunduvalt paremini säilitada.
Varem konservatiivseks varaklassiks peetud kuld teeb oma viimase aasta tootlusega silmad ette ka paljudele kasvuettevõtetele. Analüütikute hinnangul sarnane trend jätkub.
Globaalne ebastabiilsus ja sõjalised konfliktid on nafta hinda viimasel ajal tublisti kergitanud. Investorina tekib tahtmine sellest tõusust osa saada.
Analüütikute sõnul on Aasia riikide dollarist eraldumise peamiseks põhjuseks globaalne ebastabiilsus ning vajadus valuutariski maandada, vahendab CNBC.
Kulla hind kerkis peale esmaspäevast rekordit juba uue rekordkõrguseni, kuna kindlus USA majandusse väheneb pärast suurriigi president Donald Trumpi rünnakut Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli vastu.
Leedu Keskkrediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, käivitab avaliku allutatud võlakirjade emissiooni. Ettevõte pakub Leedu, Läti ja Eesti investoritele võimalust osta kuni 4 miljoni euro väärtuses 10-aastaseid võlakirju, mis emiteeritakse kuni 8 miljoni euro suuruse võlakirjaprogrammi raames. Intress on 8–8,25 protsenti aastas ja seda makstakse välja kaks korda aastas. Võlakirju jagatakse 26. novembrist kuni 12. detsembrini.