Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
See asi tuleb lõpuks korda saada
Kui kaua veel lastakse majandusaasta aruannete esitamise kohustusele vilistada, küsib Äripäev juhtkirjas.
Elame ajas, kus meil oleks tehniline võimekus ettevõtete peamiste majandusnäitajate reaalajas avaldamiseks. Selle asemel sõidavad tuhanded ettevõtted kevadel arusaamatutel põhjustel pikendatud majandusaasta aruannete tähtajast lihtsalt üle. Ja midagi peale mõningase näpuviibutuse stiilis „lapsed, ärge enam nii tehke“ ei juhtu.
Maksuameti teatel on e-residentide Eestis registreeritud ettevõtete kohta sageli ainus infoallikas majandusaasta aruanne, mille esitamise korrektsus on aga teatavasti enam kui nõrk.
Eelmise aasta majandusaruande jättis tähtajaks esitamata 30 protsenti sellistest ettevõtetest, kelle käive ületab käibemaksukohustuslase piiri. Pangad vaatavad mitte-esitajate poole altkulmu ning ministeerium valmistub hilinejaid kiiremini trahvima, sealjuures võib trahvida ka juhatuse liikmeid isiklikult.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.