Kuhu sa kadusid, majanduspoliitiline mõte?

Kui riigil on prognooside tegemine keeruline, siis mida peab tegema ettevõtja, kui majandus langeb ja nõudlus peamistel eksporditurgudel väheneb, aga palgaralli näib ometi jätkuvat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kuigi esimese poolaastaga pani rahandusministeerium 400 miljoni euroga oma arvestustes mööda, tuleb teise poolaasta kulude kasv võrdlemisi sünge.

Samal ajal kui meie ühiskond on hõivatud ägeda aruteluga sündmuste üle, mida kuu aja pärast enam ei mäletata, on kõik kuidagi üksmeelselt ignoreerinud triviaalset tõsiasja, et meie majandus langeb juba neljandat kvartalit järjest, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.

Lisandväärtuse osakaal ei ole käibes ainus, mis näitab tegevusala tähtsust majanduses. Oluline on ka ekspordivõimekus ja mõju kohalikule väärtusahelale ehk teistele ettevõtetele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.