Euroopa Liit plaanib uut 30 000 inimese ja 600 miljoni euro suurust rändekriisi lahendamise paketti lõunapoolsete liikmesriikide abistamiseks. Eesti olukord on piisavalt raske, et saada sellest ajutiselt erand.
Tuleval aastal võib töötamise eesmärgil Eestisse rännata 1292 inimest, mis on pisut vähem kui eelnevatel aastatel. Tänavusest kvoodist on septembri alguse seisuga kasutamata enam kui kolmandik ehk 489 elamisluba.
Majandus- ja siseministeerium soovivad tööstus- ja laondussektorisse lubada tuhandeid võõrtöölisi, kellele praegusega võrreldes peab maksma palka oluliselt vähem. Kriitikute hinnangul ei ole kohalikud töötajad siis enam kaitstud ning tegelikult saaks eelnõus soovitu ära teha olemasolevate seadustega.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.