Väsinud Jaapani töötajad said uue hingamise, kui üks farmaatsiaettevõte töötas 1962. aastal välja maailma esimese energiajoogi. See oli nii kange, et liigne tarbimine oli tervisele ohtlik.
Kuni Teise maailmasõja lõpuni oli mõeldamatu, et härrasmees lahkuks kodust ilma kaabut pähe panemata. Uute aegade uued tuuled puhusid aga kaabud meestel peast.
Kui praegu plaanib ärimees Urmas Sõõrumaa Patarei merekindlusesse spaahotelli, siis kõige pikema ajavahemiku oma kahesaja-aastasest ajaloost on nende müüride vahel tegutsenud vangla.
Võrumaal Läti piiri lähedal Mõnistes peeti poodi juba tsaariajal. Kui aga saabus Eesti Vabariik, ei vastanud pisike Uti pood enam moodsa aja nõuetele ja ka kaupmees oli vanaks jäänud.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.