• OMX Baltic0,04%314,68
  • OMX Riga0,16%950,24
  • OMX Tallinn0,11%2 147,24
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 5000,00%7 677,28
  • DOW 300,00%53 577,4
  • Nasdaq 0,66%26 151,3
  • FTSE 1000,06%10 892,56
  • Nikkei 2250,62%66 262,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,41
  • OMX Baltic0,04%314,68
  • OMX Riga0,16%950,24
  • OMX Tallinn0,11%2 147,24
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 5000,00%7 677,28
  • DOW 300,00%53 577,4
  • Nasdaq 0,66%26 151,3
  • FTSE 1000,06%10 892,56
  • Nikkei 2250,62%66 262,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,41
Esmapilgul võib tunduda, et Saksa Valitsuse otsus tuumaenergiast loobumise kohta 2022 aastal on sedavõrd kauge, et see Eestit kuidagi ei mõjuta. Lähemalt vaadates võib see otsus aga mõjutada lähiaastatel päris oluliselt ka Eesti energiaturu arenguid.
Saksa Valitsuse nägemus tekkiva augu katmiseks koosneb kahest põhilisest osast: energiasäästust ning taastuvenergia laiemast kasutamisest. Selleks, et neid mõlemaid rakendada, tuleb investeerida miljardeid eurosid. Samas ei ole võimalik elektrisüsteemi tuumajaamade poolt toodetavat baaselektri tootmist kuidagi asendada vaid ilmast sõltuva taastuvelektri toodanguga. Stabiilse elektritootmise võimekuse tagamiseks tuleb rajada ka uusi maagaasil ja kivisöel töötavaid jaamasid, mis töötavad siis kui näiteks tuult ei puhu.
See kõik tähendab seda, et lähiaastatel alustab Saksamaa suurt investeerimisprogrammi nende elektrijaamade rajamiseks, elik nõudlus uute taastuvelektrijaamade ning ka fossiilkütustel töötavate jaamade osas Euroopa ja ka maailma mastaabis suureneb oluliselt. See toob endaga kaasa elektrijaamade ja ka elektrivõrkude rajamiseks vajalike seadmete olulise kallinemise maailmaturul. Suure tõenäosusega võib see endaga kaasa tuua ka taastuvelektri toetusmeetmete ülevaatamise kõikjal Euroopas. Samuti võib oodata energiat tarbivate seadmete kallinemist, mille energiatõhususe standardid seatakse kõrgemale tasemele ning nõudlust suurendatakse riiklike toetusmeetmetega.
Kui uued jaamad 5-10 aasta pärast valmis saavad, hakkab see omakorda mõjutama energiakandjate hinda. Saksa energiaturu nõudlus maagaasi ja arvatavasti ka kivisöe järele kasvab oluliselt, mis mõjutab nende energiaressursside maksumust kogu Euroopas. Tekib veel üks fenomen: fossiilkütuste kasutamine Saksamaal hakkab suurendama ka CO2 emissioone, mis omakorda surub üles CO2 kvoodi hinda Euroopa Liidu turul. Suure tõenäosusega jääb selle mõju siiski järgmisesse CO2 kauplemise perioodi (kolmas kauplemise periood kestab 2013-2020, tuumajaamade sulgemine on kavas alles 2022). See võib omakorda tähendada põlevkivielektri osas pika-ajalise konkurentsivõime halvenemist, kuna üle-euroopaline CO2 kvoodi hind mõjutab seda väga oluliselt.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele