ÄP: ACTA vajalikkust tuleb põhjendada

Totaalne tsensuur vähendab küll piraattoodete hulka, kuid meil kõigil tuleb selle eest maksta liiga kõrget hinda, kirjutas IT-ettevõtja Andrei Korobeinik eilses Äripäevas. ACTAga seotud ohtudele on viidanud paljud Eesti IT-eksperdid ning meedias on ACTA ümber tekkinud tugevalt negatiivne foon.

Äripäeva hinnangul tuleb ühiskonnas tekkinud hirmude mahavõtmisega tegeleda eelkõige riigi- ja euroametnikel, kelle tegemata töö ongi põhjuseks, miks ACTAst on avalikus arvamusruumis maalitud tont, kes hakkab meid kõiki salaja jälgima ja keerab interneti kinni. Igal loojal peab olema õigus oma loomingu eest tasu saada, kuid küsimus on selles, kui suure osa infotarbija vabadusest võib selle nimel ohvriks tuua. Praegu sellele küsimusele adekvaatset, ilma emotsioonideta ja argumenteeritud vastust ei ole. Enne seaduse kehtimahakkamist on meil igal juhul õigus teada, missugused probleemid ACTA lahendab ning missugune on sellest saadav kasu ühiskonnale.

Palju infomüra. Riigi- ja euroamentikud on püüdnud jätta muljet, et ACTA näol tegemist on süütu rahvusvahelise leppega, millest midagi ei sõltu ja mis Eesti jaoks midagi kaasa ei too, ometi tegeldakse sellega nii riigi kui ka euroliidu tasandil aktiivselt. Selline kommunikatsioon paneb ohutule põlema igas vähegi mõtlevas peas. Et ACTA juriidiline pool on keeruline ja kaugeleulatuv, sellele on viidanud mitmed asjatundjad. Seaduste mittetundmine ei vabasta kedagi vastutusest, kuid kavandavate seaduste tutvustamine on siiski Eesti riigi ja Euroopa Liidu ülesanne. Keegi pole siiani argumenteeritult selgitanud, miks on intellektuaalne omand praegu halvasti kaitstud ja ACTAt vaja.Küllaldase teabe puudumise tulemuseks on infomüra ja hulk emotsioonidel põhinevaid arvamusi.