Nafta hind võib isegi sõja ebaõnnestumisel kiirelt kukkuda

Sõda Iraanis ei meeldi USA valijale ega globaalsele investorile, kuid kollektiivselt usuvad nad konflikti kiiresse lõppu.

Laupäeval alguse saanud ulatuslik sõda USA-Iisraeli ja Iraani vahel on tekitanud uue hirmu inflatsiooni ja energiakriisi ees. Fossiilkütuste ekspordiks elutähtis Hormuzi väin, mis ühendab Pärsia lahte India ookeaniga, on sisuliselt suletud ning koos sellega on kinni miljoneid barreleid naftat.

Olukorra tõttu kerkis Brenti naftabarreli hind üle 80 dollari ja Euroopa maagaas tegi lühikese ajaga pea kahekordse kasvu. Ent Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul on kokkuvõttes tegu väga tagasihoidliku reaktsiooniga.

“Paradoksaalselt on oht ülehindlusele see, et finantsturud võtavad olukorda stoilise rahuga,“ selgitas Luikmel Äripäeva raadio saates ”Globaalne pilk“. ”Protsendi või paari võrra aktsiaindeksid langesid, aga me ei näinud midagi sellist, mis oleks olnud loogiline, kui keegi eeldanuks, et konflikt kestab pikalt.“

Kõige tajutavam mõju on lähiaja makropildis see, et ilmselt jätab keskpank nii Euroopas kui ka USAs esimesel poolaastal intressimäärad langetamata.

USA president Donald Trump, kelle vabariiklik partei peab novembrikuistel vahevalimistel rahva poolehoidu pälvima, on aga föderaalreservilt just intressilangetust nõudnud ning elukallidus on endiselt valija peamine motivaator poliitilise valiku langetamisel. Seega võiks tal olla motivatsioon sõda kiirelt lõpetada.

“Seda on praegu imelik öelda, aga nafta hinnalangus 70–60 dollari kanti pole üldse välistatud, kui suudetakse kiiresti operatsioon lõpule viia või leppida kokku, et see oli edukas, isegi kui tulemust polnud — mis on täiesti legitiimne lahendus,“ nentis Luikmel.

Ent ka vinduva konflikti puhul on Trumpil veel üks väljapääs.

“Viimane õlekõrs, mida Trump ei ole veel täielikult kasutanud, on finantssektori täielik liberaliseerimine,“ selgitas Luikmel.

Saates selgitas Luikmel lähemalt, kuidas mõjutab sõja käiku olukord energiaturul, börsidel ja maailmamajanduses ning millised on Euroopa ja Eesti riskid juhul, kui sõda kestab märksa kauem kui Valge Maja lubatud 30–60 päeva.

Saatejuht on Indrek Lepik.

Foto autor: AFP/Scanpix