Perefirma muutis laguneva lossi Lõuna-Eesti turismimagnetiks

Põlvamaa lookleva maastiku ja küngaste taamaal tegutsev Cantervilla Loss on nõutud peo- ja pulmapaik, mida veab perekond Värton. Elukohavalikutel on olnud ettevõtte loos oluline roll.

“Vahepeal sai proovitud linnas elamist ja äri ajamist, aga tegelikult ihkas hing ikkagi maal elamise järele,” meenutab Cantervilla Lossi asutaja ja pikaaegne arendusjuht Canter Värton, “otsust looduskaunisse kohta elama kolida, ei ole me kahetsenud kordagi.” 

Saates „Võitjate põlvkonnad“ räägib Värton Cantervilla Lossi taastamise teekonnast, selle keerdkäikudest ning väljakutsetest, mis kaasnevad ettevõtlusega väljaspool suuri keskusi.

“Kõige väljakutsuvam on inimest üldse linnast välja meelitada,” tõdeb Värton. “Et Tallinlane võtaks üldse ette kahesaja kilomeetrise sõidu ja tuleks Lõuna-Eestisse mingit turismikohta külastama, peab see koht olema teistest eristuv,” lisab ta.

Tema sõnul ei määra turismis edu üksnes keskkond või visuaalne mulje. „Interjöör ja teenindus võivad olla kuitahes head, aga toit on ikkagi see, mis peab kindlasti olema tasemel. Selle koha pealt ei ole me järeleandmisi teinud,“ rõhutab Värton.

Nii ongi Cantervilla Lossi südameks kujunenud hoopis Canter Värtoni ema kulinaarsed oskused köögis. Saates tuleb ka pikemalt juttu rollidest pereettevõtluses ning nende mõjust ettevõtte igapäevasele toimimisele. 

Just selge rollijaotus loob Värtoni sõnul aluse sujuvale koostööle. “Meil täidab igaüks just seda ülesannet, mis kellelegi meeldib või milles keegi hea on,” ütleb ta. Kliendisuhtluse ja müügitöö eest vastutab näiteks Canter Värtoni abikaasa Õnne Värton. „Tema on naeratav ja hea suhtleja – oluline on, et kliendi kogemus oleks algusest lõpuni mõnus,“ kirjeldab Värton. 

Kui küsida Värtonilt, mille üle on ta Cantervilla kujunemise teekonnal kõige uhkem, arvab mees, et uhke tasub olla kogu protsessi üle. “Tähtis on, et sul endal oleks nauditav ja hea selles keskkonnas elada.” “Kui oled ümbritsetud külastajatest, kes on tänulikud, et oleme aidanud mõne neile tähtsa sündmuse korraldada, annab see meile omakorda positiivse energia edasi tegutsemiseks,” toob ta välja.

Suurimaks veaks ettevõtluses peab Värton millegi tegemata jätmist eksida kartmise tõttu. “Ma soovitan teistele ettevõtjatele: ära jäta kunagi midagi tegemata, igal juhul proovi teha, ja kui ei õnnestu, siis on see kindlasti üks kogemus, millest õppida,” ütleb Värton.

Kas perekond Värtonil on tulnud ette hetki, mil Cantervilla hakkas kogu elu üle võtma? Kuidas hoida piiri töö ja pereelu vahel ning mis osutus lossi taastamise teekonnal keerulisemaks, kui perekond alguses arvas? Sellest kuuled juba saatest.

Saadet juhib Ramona-Luisa Soro.

Foto allikas: Cantervilla Loss.

Pereettevõtjate liikumist toetavad pikaaegsed pereettevõtted Terminal ja Büroomaailm.