Välistööjõu palkamist soovib valitsus muuta soodsamaks

Uue kava järgi jagatakse suuri kvoote tööjõupuudusega sektoritesse nii, et järgima ei pea mitte riigi keskmist palka, vaid sektori või piirkonna oma.

Eesti julgeoleku peamine garant on majanduse kasv, ent meil ei jagu majanduse elus hoidmiseks või kasvatamiseks juba väga varsti inimesi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Me peame olema palju avatumad välistööjõule, rääkis Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits.

Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.