Välistööjõu palkamist soovib valitsus muuta soodsamaks

Uue kava järgi jagatakse suuri kvoote tööjõupuudusega sektoritesse nii, et järgima ei pea mitte riigi keskmist palka, vaid sektori või piirkonna oma.

Eesti julgeoleku peamine garant on majanduse kasv, ent meil ei jagu majanduse elus hoidmiseks või kasvatamiseks juba väga varsti inimesi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Me peame olema palju avatumad välistööjõule, rääkis Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits.

Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.