Logistikauudiste lavajutud: Rail Baltica puhul tehti viga, kui öeldi, et see tasub end ära

Vitsuri sõnul oleks tulnud öelda, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja: meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist.

„Tuleb rääkida ausalt ja selgelt. Eesti logistikaettevõtted saavad seni kuni Eestis kaupa ei ole või on seda liiga vähe ja Venemaa piir on kinni, luua võrgustikke üle maailma, et siis kui ükskord kaup tulema hakkab, oleks mida mööda seda liigutada,“ lisas ta.

Täpselt nädala pärast ehk 3. detsembril toimub Tallinnas Swissotelis järjekorralt 27. logistika aastakonverents. Sel puhul pakub saade „Logistikauudised eetris“ kuulamiseks mulluse aastakonverentsi aruteluringi, kus otsiti vastust küsimusele, kas olla logistilises tupikus on Eesti jaoks paratamatu nähtus või siiski mitte?

Arutelu üheks kõnekaimaks osalejaks osutus oodatult majandusteadlane Heido Vitsur, kes tõi välja suurima vea, mida on riik teinud seoses Rail Baltica ehitusega.

Arutelu üheks läbivaks ideeks oli toona täpselt 10 aastat tagasi Eesti juhtivate logistikafirmade, teadlaste ja poliitikakujundajate koostatud neli logistikasektori tulevikustsenaariumi aastaks 2030.

Kõige positiivsem neist kandis pealkirja „Helesinine HUB“ ja kõige pessimistlikum „Elu logistilises tupikus“. Kõike me teame, et tänu idanaabri sõjalistele ambitsioonidele osutus kõige tõesemaks paraku just viimane. Kas ja mida saaksime alles jäänud aastate jooksul teha, et sellest tupikust väljuda?

Sellele küsimusele otsisid aruteluringis vastust DSV Estonia tegevjuht, tulevikustsenaariumite üks koostajatest Alvar Tõruke, toonane DB Schenker Põhja- ja Ida-Euroopa piirkonna ärijuht Janek Saareoks, HHLA TK Estonia juhatuse liige ja müügijuht Andres Uusoja, Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ning LHV panga analüütik, majandusekspert Heido Vitsur. Arutelu juhtis moderaator Urmas Vaino.

Logistikauudised eetris saatesarja toob kuulajateni Laomaailm