Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask ning tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp murdsid saates “Kuum tool” piike alampalga, paindliku tööaja ja võõrtööjõu nimel.
Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask ei leia tööandjatega ühist keelt, kui palju tuleks tõsta alampalka.
Foto: Liis Treimann
Kas senine alampalk, mis on 886 eurot, peaks tõusma 5,1 protsenti ja 931euroni või peaks alampalk tõusma 11,8 protsenti, 991 euroni? Alampalga küsimus tekitas mõlema saatekülalise vahel lepitamatut vastasseisu.
Alampalk peab kiiremini kasvama, leiab Büroomaailma kaasaasutaja ja juht Jüri Ross. Ta on nende ettevõtjate suhtes kriitiline, kes ütlevad, et palka tõstes lähevad nad pankrotti. “No kuule, kui sa ei jõua maksta miinimumpalka oma inimestele, kas sa oled ikka õigel alal siis üldse? Absurd.”
Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2075 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui aasta tagasi, teatas statistikaamet. Harju maakonnas küündis keskmine üle 2300 euro.
Eestiski tuleb tööandjatel hakata enne töövestlust algtöötasu või selle vahemikku avaldama, kuid lõunanaabrite kogemus näitab, et palgavahemiku avalikustamine vajab toimiva lahendusena siiski täpsustusi, kirjutavad Soraineni advokaadibüroo tööõiguse valdkonna eksperdid Pirkko-Liis Harkmaa ja Carolin Simona Laurits.
Äripäeva TOP Gala 2025 pälvis roheettevõtete kategoorias esikoha Tallinna Vesi, ettevõte, mis vastutab ligi poole miljoni inimese joogivee eest. Just suur vastutus on see, mis aitab neil kindlat fookust hoida, seada pikaajalisi mõtestatud eesmärke, otsida uuenduslikke lahendusi ja kaasata ka kogukonda kestlikke valikuid tegema.