Tööturu tulipunkt: alampalga tõus kiskus lepitamatusse vastasseisu

Tööandjad ja ametiühingud ei jõudnud järgmise aasta alampalgas kokkuleppele, mistõttu jätkuvad läbirääkimised riikliku lepitaja juures.

Alampalk peab kiiremini kasvama, leiab Büroomaailma kaasaasutaja ja juht Jüri Ross. Ta on nende ettevõtjate suhtes kriitiline, kes ütlevad, et palka tõstes lähevad nad pankrotti. “No kuule, kui sa ei jõua maksta miinimumpalka oma inimestele, kas sa oled ikka õigel alal siis üldse? Absurd.”

Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2075 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui aasta tagasi, teatas statistikaamet. Harju maakonnas küündis keskmine üle 2300 euro.

Eestiski tuleb tööandjatel hakata enne töövestlust algtöötasu või selle vahemikku avaldama, kuid lõunanaabrite kogemus näitab, et palgavahemiku avalikustamine vajab toimiva lahendusena siiski täpsustusi, kirjutavad Soraineni advokaadibüroo tööõiguse valdkonna eksperdid Pirkko-Liis Harkmaa ja Carolin Simona Laurits.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.