Eestis on tugev palgavaikuse kultuur ning see soodustab muuhulgas heade spetsialistide töö väärilise tähelepanu ja tunnustuseta jätmist, leiab Instagrami konto Palgajutud looja Birgit Ruunik.

- Palgast rääkimine käib töö juurde, seda ei pea häbenema, rõhutab Birgit Ruunik.
- Foto: Janar Aia
“Inimesed kirjutavad ka Palgajuttude kontole sageli mitte seepärast, et nende palk on madal, vaid seepärast, et nad ei tea, kas see on õiglane. See teadmatus sööb inimeste motivatsiooni,“ ütles Ruunik Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iga kord, kui hea spetsialist tunneb, et tema pingutus ei loe, kaotab jõudu ka majandus. Motiveeritud inimene on Eesti järgmine majandusreform, kirjutab sotsiaalmeediakonto Palgajutud looja Birgit Ruunik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
“Elamisväärseks palgaks nimetatakse enamasti suurusjärku 2500–2800 eurot bruto,” kirjeldab Palgajutud konto looja Birgit Ruunik ja lisab, et kohati tundub see kummaline, sest mitu korda aastat soojamaareisil käimine on ju luksus.
Eesti ehitusturg on tihedam kui kunagi varem, kuid sel aastal 20. tegutsemisaastat tähistav ehitusfirma BauEst on teadlikult valinud keerukad ja tehniliselt nõudlikud objektid, loobudes valdkondadest, kus nad ei näe konkurentsieelist. Spetsialiseerumine on toonud stabiilse kasvu ja tugeva positsiooni ehitushangetel.