- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,00%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,22%10 816,13
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,41
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,00%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,22%10 816,13
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,41
Elektrifitseerimine alandaks soojahinda, aga seadused hoiavad tagasi
Jaanuari suurte elektriarvete taustal tehti üleskutseid soojussüsteemi elektrifitseerimiseks. Probleem ei seisne aga elektrifitseerimises endas, vaid mujal, leiavad Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur.
Saate “Cleantech” külalised tõdesid, et külm jaanuar ja Auvere jaama rivist väljalangemine lõid elektrihinnad ajutiselt üles, kuid pikemas vaates toob suurem taastuvenergia osakaal elektri keskmise hinna alla. Just elektrifitseerimine võimaldab soojuse tootmist muuta paindlikuks – tarbida siis, kui elekter on odavam, ning salvestada soojust tippude ajaks.
Saates toodi esile, et Eesti aastane soojuse tarbimine on ligikaudu 13 TWh, samas kui elektritarbimine jääb 8 TWh juurde. Kui osa soojusest toodetaks elektri abil soojuspumpadega, kasvaks elektritarbimine, mis omakorda aitaks kasutada võrku efektiivsemalt ja investeeringuid paremini ära tasuda ning vähendaks iga kilovati hinda tarbijale.
Oluline kitsaskoht on ka energiamärgiste süsteem. Elektri kaalumistegur 2.0 pärineb ajast, mil Eesti elekter oli märksa süsinikumahukam. Praeguseks tuleb ligi kaks kolmandikku elektrist taastuvatest allikatest, kuid regulatsioon pole sellele järele tulnud. Tulemuseks on olukord, kus õhk-vesi soojuspumbaga on uue maja A-energiaklassi jõudmine keeruline või lausa võimatu.
“Kui me arvestame soojuspumpade tegelikku efektiivsust ja elektri tänast päritolu, siis 2.0 kaalumistegur ei ole enam põhjendatud – õiglane tase oleks umbes 1.2,” leiab Rasmus Leibur. Tema hinnangul oleks mõistlik langetada kaalumistegurit tulevikus veelgi, mis peegeldaks paremini elektri tegelikku keskkonnamõju ja soojuspumpade efektiivsust. See aitaks vältida tarbetuid lisainvesteeringuid ja annaks ehitusturule selgema signaali, kuhu suunas riik liigub.
Pikemalt kütteturu elektrifitseerimisest ja energiamärgistest saab kuulata juba saatest.
Saatejuht on Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Seotud lood
Hetkel kuum
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Podcastid
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele