- OMX Baltic0,34%312,25
- OMX Riga0,45%903,2
- OMX Tallinn0,63%2 086,98
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,08%6 775,8
- DOW 30−0,61%47 417,27
- Nasdaq 0,08%22 716,14
- FTSE 100−0,56%10 353,77
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,45
- OMX Baltic0,34%312,25
- OMX Riga0,45%903,2
- OMX Tallinn0,63%2 086,98
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,08%6 775,8
- DOW 30−0,61%47 417,27
- Nasdaq 0,08%22 716,14
- FTSE 100−0,56%10 353,77
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,45
Margus Kaasik: turg ujutatakse LNGga üle, gaasi hind langeb
Elengeri juht Margus Kaasik prognoosib lähiaastate gaasihinna liikumist ja tõdeb, et vaikselt liigub hind sinna kus see oli aastaid tagasi.
Loe AI kokkuvõtet
Elengeri juht Margus Kaasik prognoosib LNG turust tulenevat gaasihinna langust lähiaastail, märkides, et hind võib paari aastaga jõuda varasemate madalamate tasemete juurde. Detsembri „Energiatund“ saates arutles ta, et lähitulevikus võib megavatt-tund maksta alla 30 euro, kuid külmad talved võivad tekitada hindadele ajutisi tõuse. Kaasik selgitas, et globaalne LNG tootmisvõimekuse kasv ja Hiina nõudluse vähenemine viivad gaasihinda allapoole. Eestis on gaasi kasutus soojusenergiana languses, kuid elektrijaamad suurendavad kohaliku nõudluse, tasandades taristukulud. Kaasik arutles ka Euroopa sõltuvuse Vene gaasist ja selle mõjudest kaubandusele.
Kaasik prognoosis detsembri saates “Energiatund” ka alanud talve gaasihinda, mis võiks tema sõnul püsida eelmise talvega võrreldes pigem madalamal tasemel. “Prognoosid ütlevad, et hind peaks jääma alla 30 euro megavatt-tunni eest.”
Alates 2025. aasta aasta juulist langes gaasi hind Hollandi TTF börsil alla 35 euro ning novembris langes see juba alla 30 euro joont megavatt-tunni eest. Paraku on uuel aastal Euroopasse saabunud külmalaine teinud oma väikesed korrektuurid ning jaanuari alguses on hind kerkinud taaskord 35 euroni. Külma talve mõju eest hoiatas saates ka Margus Kaasik. “ Ei ole ju veel selge, milline talv tuleb. Kuigi konsensus on pigem keskmisesse soojema poole, mis aitaks ka gaasi hinda allpool hoida, aga on ka neid kes teisiti arvavad.”
Samas on Kaasiku sõnul ka viimase aasta keskmine gaasi hinnatase ajaloolises vaates kõrgel. “Me olime ju harjunud pigem hindadega 15-20 euro kandis ja selle mõttes on 30 eurot megavatt-tunni suhteliselt kõrge.”
Pikemas perspektiivis, mõne aasta peale ette prognoosib Margus Kaasik aga gaasi hinna selget langust. “Eks ta sinna oma oma vanade liistude juurde ikkagi vaikselt läheb.” See võtab Kaasiku hinnangul aega kaks või kolm aastat, ent hinnalanguse põhjuseks on lähiaastatel turgu üle ujutav LNG.
Tootmisi lisandub tuhandekordse Eesti tarbimismahu jagu
Ta toob välja, et LNG veeldamistehaste ehitusprojektide maht järgnevaks paariks aastaks on globaalselt 3000 teravatt-tundi, mis on väga massiivne kogus. Võrdluseks toob Kaasik välja, et Eestis tarbitakse gaasi kolm teravatt-tundi aastas ehk lähiaastatel lisandub tootmisi tuhendekordse Eesti tarbimismahu jagu, mis viib hinna alla.
Lisaks on omakorda vähenemas nõudlus Hiina suunalt, kes Kaasiku sõnul on vähendamas esialgseid plaane asendada kivisöejaamu hoogsalt gaasijaamadega. Mis tähendab, et nõudlus ei kasva nii kiiresti ja mis omakorda suurendab hinnalanguse ootusi.
Kui gaasipakkumine on globaalselt kasvutrendis ning hind liigub allapoole, tekib õigustatud küsimus, kas oleks põhjendatud gaasist elektritootmise suurendamine. Tihti on siin takistuseks vastavate seadmete madal tootmisvõimekus. “Aasia riikides, kus elektritarbimine kiiresti kaasab, on korralikuks pudelikaelaks gaasiturbiinide kättesaadavuse probleemid,” toob Kaasik välja.
Eesti majanduses energiakandjana on gaasitarbimine aga vähenemas. “Eestis klassikalist tööstuslikku gaasitarbimist praktiliselt ju ei ole, meil kasutatakse gaasi valdavalt sooja tootmiseks ja sellisena on ta langevas trendis, kuna tekivad erinevad alternatiivid soojuspumpade ja teiste tehnoloogiate näol.”
Samas valdkond, kus gaasi hakatakse väga suure tõenäosega rohkem tarbima ka Eestis, on elektri tootmine, kuna lisanduvad mitmed gaasil töötavad elektrijaamad. Eelmise aasta novembris sõlmis Enefit Industry võtmed kätte hankelepingu Iisraeli ettevõte Baran International Ltd ning Baran Group Ltd-ga 100-megavatise vesinikuvõimekusega gaasielektrijaama rajamiseks ning teise näitena saab tuua riigilt suurinvesteeringute toetust saava Derivaat NH3 Powet, kes soovib rajada Paldiskisse gaasielektrijaama.
Lisanduvad gaasijaamad mõjuvad Kaasiku sõnul turule positiivselt ning aitavad muu hulgas gaasitaristu võrgu kulusid kontrolli all hoida. “Mida rohkem gaasi torudest läbi läheb, seda vähem kõik ühiku kohta maksavad.”
Hetkel kuum
Vene gaas?
Kuigi Euroopa Liit liigub Vene gaasi täieliku keelamise suunas, on Margus Kaasiku sõnul keskmise gaasikaupleja ootus samas, et relvad vaikiks ja toimuks taaskord Vene energia voolamine üle maailma. Kuigi üldmahtude osas on Venemaa energiakandjate põhilised ostjad olnud Hiina ja India, pole saladus see, et veel oktoobris oli LNG ostjate seas üldmahu poolest esikohal just Euroopa Liit. Liidu riikidest hankisid lisaks Ungarile ja Slovakkiale märkimisväärses mahus Vene gaasi Prantsusmaa, Belgia ja Rumeenia.
“Sanktsioonipakette on ju tehtud, kogu aeg vaieldakse ja kaubeldakse selle üle, mida siis parasjagu sanktsioneerida, aga siin me praeguseks oleme,” nendib Kaasik. “Selliseid valikuid, mida on teinud Venemaa piiririigid (Baltikum, Soome, Poola), pole muu Euroopa teinud ja siin on põhjuseks tihtipeale raha.”
Saates räägib Kaasik veel, kuidas gaasimüüjad enda jaoks hinnariske maandavad ja milline on Läänemere äärsete riikide gaasitarbijate käitumine.
Seotud lood
Hetkel kuum
„Naised tipus“ sarja uus lugu
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Podcastid
Enimloetud
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele