Kohtumisel tõdeti ühiselt, et saabunud on aastakümnete suurim kriis vedelkütuse turul, ütles Varude keskuse juht
Ando Leppiman saates “Energiatund”.
“Üldine tunnetus oli, et midagi ilusamaks lähiajal ei lähe,” lisas Leppiman.
Rahvusvahelise energiaagentuuri energiajulgeoleku komitee esimees
Priit Enok tõi saate teises osas välja, et praegu on vedelkütusevarud Euroopas viie aasta keskmisest alumisest piirist veel 10% allpool ja see ei ole hea märk.
“Reservid just diislikütuse toodete poole peal on selgelt alla tavapärase,” nentis Enok ja rõhutas, et kui säärane olukord jätkub, siis üks ennustus ütleb, et kusagil järgmise aasta kevadesse võiks see transformeeruda selliseks füüsiliseks puudujäägiks.
“Mis iseenesest ütleb, et toodet kui sellist peaks turg ikka kätte saama, aga keegi ei ütle, missuguse hinnaga. Toornaftat on, aga lõpptooted on need, mille üle käib kõva konkurents.”
Mis tähendab, et kevadeks võib diislikütuse füüsiline puudujääk olla Euroopas ikkagi nii terav, et hinda ei suuda enam keegi kontrollida, ütles Enok.
Saates selgitati, kuidas rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsused püüavad varude vabastamisega turuhinda siiski stabiliseerida ja miks vaatamata sellele jäävad tuleviku hinnaprognoosid ebakindlaks, aga ka seda, kuidas otsesed kütuse hinnakontrolli mehhanismid riikides on riskantsed, kuna võivad süvendada kohalikku defitsiiti.
Lisaks räägiti lahti Eesti riiklike kütusevarude kasutamise põhimõtted ja selgitati, millistel tingimustel varusid turule müüakse.
Saadet juhtis Lauri Leet.