Sven Pertens: Rail Balticu ehituse edasilükkamine toob koondamisi

Rail Balticu valmimisaja nihutamine 2034. aastasse tähendab tööde edasilükkamist enam kui miljardi euro eest ning Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil loodab Eesti küsida projekti katteks 1,7 miljardit eurot.

Ehitushindade tõus ja kallinenud laenuraha on pannud arendajad uusi projekte edasi lükkama, mistõttu on tööpakkumiste hulk peatöövõtjatele murettekitavalt väike, ütles ettevõtte juht Margo Dengo.

Lisaks hiljutisele edasilükkumise teatele võib Rail Baltic takerduda Eestis mitmes lõigus, kus tuleb ehitada väga keerulistes tingimustes. Üks selline on Raplamaal pikalt läbi turbaraba kulgev lõik, kus trass rajatakse uuenduslikele betoonsammastele.

Varem välja käidud Rail Balticu valmimistähtaeg ei olnud pelgalt poliitiline lubadus, vaid selle põhjal tegid paljud omavalitsused planeeringuid ning ka ettevõtted arvestasid tähtajaga, sõnastasid ajakirjanikud nädalat kokku võtvas arvamussaates.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“.