Spordiäri struktuur on viimase kümnendi jooksul kiiresti muutunud. Kui varasemalt kujundasid sektori rahavoogusid eelkõige traditsioonilised teleõigused, siis tänaseks on fännide tarbimisharjumused liikunud nutiseadmetesse ja digiplatvormidele. Lineaartelevisiooni tähtsus ei kao veel niipea, kuid selle osakaal spordi kogutulus väheneb järk-järgult.

- Fännide tarbimisharjumused liikunud nutiseadmetesse ja digiplatvormidele.
- Foto: Pexels.com
Kasvutrendi toetavad hoopis uued tuluallikad: voogedastusteenused, reaalajas statistikat ja analüüsi pakkuvad lahendused, personaliseeritud sisumudelid ning kiiresti arenev digitaalne reklaamiturg.
Teleõigused ei kao, kuid nende roll muutub
Teleõigused on olnud sporditööstuse üks peamisi tuluallikaid juba pikka aega. Kuigi paljude suurliigade rahastusmudel toimib endiselt suuresti televisiooni toel, on siiski selgelt näha, et publiku tarbimisharjumused liiguvad lineaartelevisioonist nutiseadmetesse ja voogedastusplatvormidele.
Eriti kiiresti on muutunud just nooremate vaatajate eelistused. Traditsioonilise telekanali asemel tarbitakse sporti rakendustes, kus sisu on lühem, interaktiivsem ja kohandub kasutaja eelistustega. See trend puudutab nii globaalseid suurliigasid nagu NBA kui ka väiksemaid regionaalseid sarju.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siia kõrvale sobib tuua näiteid ka lähiregioonist. Näiteks
SM-liiga kasutab juba praegu digikeskset strateegiat, kus märkimisväärne osa vaadatavusest tuleb voogedastusplatvormidelt, mitte traditsioonilisest telekanalist. Sama suund levib ka mujal Euroopas ja maailmas: vaataja valib platvormi, mida saab kasutada nii kodus kui liikvel olles.
Digiplatvormid loovad uued tuluallikad
OTT (over-the-top) lahendused ehk need, mis toovad spordi otse kasutajani ilma telejaama filtrita, on muutnud klubide ja liigade tulustruktuuri. Lisaks tellimustele kasvavad sihitud reklaamitulud, mis põhinevad kasutaja käitumisel, premium-statistika paketid, mängijate ja klubide enda toodetud behind-the-scenes videod ning reaalajas panustamisega seotud partnerlusvormid.
Just viimane kategooria on olnud üks märgatavamaid muutusi. Mitte sellepärast, et hasartmängusektor muutuks suuremaks, vaid seetõttu, et spordiplatvormid otsivad uusi digitaalseid koostööviise, mis ei sõltuks ainult teleõigustest.
Hea näide on Põhjamaade turg, kus
Soome kasiinod on juba aastaid arendanud kasutajakogemusel põhinevaid tehnilisi lahendusi, alates isikupärastatud liidestest kuni kiirete maksesüsteemideni. Sama tüüpi lahendused liiguvad üha enam ka spordimeedia poole, kus eesmärk on pakkuda fännile rohkem interaktiivsust ja paremini kohanduvat kasutuskogemust.
Fänn tahab rohkem kontrolli ja rohkem interaktiivsust
Üks olulisemaid muutusi pole mitte platvormides, vaid fännides. Tarbimisharjumused on muutunud:
- eelistatakse mobiilist tarbitavat sisu
- oodatakse reaalajas statistikat
- fännid tahavad jälgida mitut mängu korraga
- soovitakse personaalseid videoklippe, highlight’e ja lühiformaati
- huvi liigub kulissidetagusele sisule
Need on põhjused, miks spordiäri tulevik liigub sarnasesse suunda nagu muusikatööstus või filmiplatvormid, kus iga kasutaja näeb isikupärastatud feed’i ja talle olulisemat infot.
Reklaamiturg on muutumas täpsemaks
Traditsiooniline teleplokkide reklaam on spordis endiselt jõuline, kuid digitaalne reklaam on tunduvalt efektiivsem, sest selle saab siduda fänni käitumisega. Kui telekanal näitab sama reklaami miljonile inimesele korraga, siis digiplatvorm saab näidata igale kasutajale midagi erinevat.
See pole enam tulevikunägemus, vaid see on tänane reaalsus, mis muudab spordiäri tulustruktuuri väga kiiresti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mida see kõik klubidele tegelikult tähendab?
Sport kui ärimudel liigub järgmistele põhimõtetele:
- vähem sõltuvust teleõigustest
- rohkem tulu digiplatvormidelt
- väärtus ei tule mitte ainult mängust, vaid ka digitaalsest sisust
- tulu tekib aastaringsest suhtlusest fännidega, mitte ainult mängupäevadel
- tehnoloogiad nagu reaalajas analüütika ja personaliseeritud feed muutuvad standardiks
Need muutused ei puuduta ainult suuri globaalseid liigasid, vaid need mõjutavad ka väiksemaid turge, sealhulgas Baltikumi ja Põhjamaid.
Kokkuvõttes on spordiäri liikumas selgelt digitaalsema mudeli poole. Teleõigused on jätkuvalt oluline tuluallikas, kuid nende kõrvale on tõusnud platvormid, mis pakuvad personaliseeritud ja interaktiivset kasutajakogemust. Muutused ei toimu järsult, kuid suund on üheselt mõistetav: üha suurem osa väärtusest tekib digikeskkondades, kus fännid tarbivad sisu paindlikumalt ja klubidel on rohkem võimalusi tulumudelite mitmekesistamiseks.